Ootused aktsiisitulule kukkusid kolinal

Toomas Tõniste.

FOTO: Geert Vanden Wijngaert / AP / Scanpix

Rahandusministeerium pidi tunnistama, et nende ootused selle ja järgmise aasta aktsiisitulule on olnud liiga optimistlikud. Plaanitust tunduvalt vähem laekub nii alkoholi-, tubaka- kui ka kütusemaksu.

Ministeerium tutvustas eile kevadist majandusprognoosi, mis annab ülevaate Eesti majanduse ja riigi rahanduse väljavaadetest. Tegu on väga olulise dokumendiga, kuna selle põhjal koostab valitsus riigi eelarvestrateegia aastateks 2019–2022.

Nii rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) kui ka ministeeriumi juhtivametnike põhisõnum oli see, et Eesti majandusel läheb hästi. Meie olulisimad eksporditurud kasvavad. Meie endi ettevõtete kindlustunne on kõrgem kui varem ja nad investeerivad rohkem. Inimeste palgad on tõusuteel. Tänu sellele suureneb tervikuna riigi maksutulu. Aga mitte kogu maksutulu.

-Mürki võtma ei pea

Nii torkasid üldise optimismi keskel silma aktsiisid. Sellele, et riik ootab tänavu eelarvesse ebamõistlikult palju aktsiisiraha, on varem tähelepanu juhtinud eeskätt alkoholitootjad, aga ka näiteks Eesti Konjunktuuriinstituut ja Eesti rahvusvahelised autovedajad, kes tangivad diislikütust igal pool mujal, aga mitte Eestis.

Uue kevadprognoosiga pidigi rahandusministeerium tunnistama, et varasemate kõrgete ootustega on puusse pandud. 

Näite võib tuua alkoholiaktsiisi kohta. Varem lootis riik selle pealt tänavu teenida 333 miljonit. «Kui selline summa tõesti riigikaukasse kokku voolab, võtan ma mürki,» lubas A. Le Coqi juht Tarmo Noop. Nii absurdseks pidas ta seda ootust.

Vahepeal on riik prognoose muutnud ning uus lootus on teenida alkoholiaktsiisilt 287 miljonit eurot ehk tervelt 46 miljonit eurot vähem. Järgmise aasta ootusi kärbiti veel 44 miljoni euro võrra.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu selgitas, et prognooside vähendamisele aitasid kaasa eelmiste aastate kehvemad laekumised. Mis saab aga sel aastal? Kas piirikaubandus süveneb? Kas soomlaste ostud Eestis on vähenenud? Kirsipuu ei osanud lõplikke hinnanguid anda.

Tema sõnul võime näha lõunapoolse piirikaubanduse üha hoogsamat jätkumist. Samas ei pruugi nii minna. Kirsipuu ütles, et neil on seda väga keeruline prognoosida, kuna pole teada, kui palju suureneb alkoholi ostmine Lätist.

«Näiteks möödunud aastal kerkis see lagi kõrgemale, kui eeldasime. Ei ole välistatud, et see lagi kasvab veelgi,» lisas ta. «Samas kuskil peab ta stabiliseeruma, kuna kõik eestlased Lätis käima ei hakka.» Üks on tema sõnul kindel – soomlaste ostud Eestis on vähenenud ja ka seetõttu laekub aktsiisi vähem.

Häda ei piirdu aga vaid õlle- ja viinamaksudega. Rahandusministeerium korrigeeris madalamaks ka tubaaktsiisi laekumist. Seda oodatakse tänavu 15 ja järgmisel aastal 14 miljonit eurot vähem kui esialgu. Sama lugu on kütusega, mille pealt loodetavaid makse kärbiti tänavu lausa 35 miljoni ja tuleval aastal 18 miljoni euro jagu.

Väiksemad aktsiisilaekumised sikutavad alla ka käibemaksu osa riigikassas. Viimast peaks kahe aasta jooksul laekuma 21 miljonit eurot vähem, kui veel aasta tagasi plaaniti.

Rahandusminister Toomas Tõniste, fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu ja ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben olid Eesti majanduse väljavaadete suhtes aga optimistlikud.

See väljendus nii hinnangutes kui ka arvudes. Kui mullu sügisel ootas ministeerium 2018. aastal majanduskasvuks 3,3 protsenti, siis kevadise majandusprognoosi alusel võiks selleks kujuneda neli protsenti.

Kasvu peaks neil aastail rohkem toetama töötlev tööstus ning ekspordile orienteeritud teenindusvaldkonnad. Hoolimata 2017. aasta harjumatult kiirest, 4,9 protsendini ulatunud kasvust ei ole Eesti majandus siiski üle kuumenenud, kuigi toimib ilmselt mõnevõrra üle oma potentsiaalse taseme, leidsid nad.

Kasvavad ka palgad. Prognoosi kohaselt kasvab keskmine palk mulluse 1221 euroga võrreldes käesoleval aastal 1307 euroni ja 2019. aastal 1381 euroni.

Samuti on rahandusministeerium pisut ülespoole korrigeerinud oma inflatsiooniootust – sügisese 2,7 protsendi asemel ootab ministeerium käesolevaks aastaks 2,9-protsendilist tarbijahindade muutust.

-Ülejääk ja tasakaal nelja aastaga

Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu madalaim ja edaspidi on oodata selle langust. Tänavu langeb võlakoormus 8,5 protsendile SKTst võrreldes möödunud aasta üheksa protsendiga, ning aastaks 2022 langeb see 6,6 protsendile SKTst.

Valitsus on juba otsustanud riigi eelarvestrateegia protsessis valitsussektori eelarvepositsiooni parandada, nähes järgmisel neljal aastal ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu. Neid otsuseid arvestamata oleks struktuurne eelarvepositsioon järgmisel ja 2020. aastal 0,7 protsendiga SKTst puudujäägis.

Valitsussektori eelarve nominaalne ülejääk 2018. aastal ulatub prognoosi kohaselt 0,5 protsendini SKTst, mis võrreldes 2017. aastaga on 0,7 protsendipunkti võrra parem tulemus. Möödunud aasta defitsiidist jõuavad suurenevate tulude ning aeglustunud investeerimismahtude kasvu tulemusel ülejäägini nii keskvalitsus kui kohalikud omavalitsused. 2019. aastal on prognoosi kohaselt oodata valitsussektori eelarve nominaalset puudujääki 0,2 protsenti SKTst.

Loe ka neid

Tagasi üles