Maainimesed tangivad sõiduautodesse agaralt «sinist kütust»

Kanister ja leika.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Maksu- ja tolliamet on viimastel aastatel kinni pidanud sadu inimesi, peamiselt maaelanikke, kes tangivad täiesti teadlikult oma sõiduautodesse «sinist kütust», tekitades riigile miljonitesse ulatuva maksukahju. 

Rahvakeeli sinine kütus on maksusoodustusega eriotstarbeline diislikütus, mida võib tarbida üksnes põllumajanduses kasutatavates masinates, traktorites, liikurmasinates ja kuivatites või kutselisel kalapüügil.

Kuna tänu madalamale aktsiisimäärale on «sinise kütuse» liitrihind jaetanklates tavalisest diislikütusest praegu keskeltläbi 36 senti odavam ja mingisugust ohtu see tavalise sõiduauto mootorile ei kujuta, tõmbabki see ohtralt pettureid ligi.

Maksu- ja tolliameti hinnangul jäi neil eelmisel aastal «sinise kütuse» väärkasutamise tõttu saamata umbes 4 miljonit eurot kütuseaktsiisi. Kuigi pettuste arv pole aastaga oluliselt suurenenud, on kasvanud maksukahju suurus. Selle taga on eelkõige 2017. aasta alguse diislikütuse 10 protsendiline aktsiisitõus, mis lõpphinna vahet suuremaks käristas.  

Möödunud aastal tuvastas maksu- ja tolliamet 154 juhtumit, kus sõiduauto paaki aeti ebaseaduslikult põllutöömasinatele mõeldud kütust. Tänavu esimeses kvartalis on rikkumisi olnud 44 korral.

Ameti avalike suhete osakonna juht Rainer Laurits ütles, et peamised patustajad on maapiirkondade elanikud, kelle tööalane tegevus on ka muidu seotud põllumajandusega. Rohkem pettuseid pannakse toime neis tanklates, kus kasutatakse põhimõtet «enne tangi, siis maksad». 

Lisaks tanklatele on maksuamet rikkumisi avastanud ka maanteedel. Maanteekontrollid näevad välja sellised, et peatatud sõidukilt võetakse kütusepumbaga küttesüsteemist proovid. Kui paagist tuvastatakse «sinine kütus», võetakse sõiduki juhilt selgitused ning alustatakse väärteomenetlus.

Väärteomenetlus lõpeb tavaliselt trahviga, täiendavalt on võimalik alustada ka maksumenetlus aktsiisivahe väljanõudmiseks.

Erimärgistatud diislikütuse ebaseadusliku kasutamise eest on võimalik määrata rahatrahv tavalisele inimeselekuni 1200 eurot. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik ehk äriühing karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

Loe ka neid

Tagasi üles