KAS TEADSID: Miks vaid iga 12. inimene suudab uusaastalubadustest kinni pidada ja kuidas seda muuta?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesmärkide saavutamine annab võimsa tunde nii sportlastele kui ka ükskõik millise teise eluvaldkonna esindajale.

FOTO: DAVID MOIR/REUTERS

Uusaastalubadusi annab aastanumbri vahetuse järel praktiliselt iga teine inimene. Pidada suudab neid vaid kaheksa protsenti ehk iga 12. inimene. Ka ütleb statistika veel, et meil on kombeks anda samu lubadusi keskmiselt kümme korda ilma, et neid täidaksime.

Kuigi sellised uusaastalubadused nagu kaotada kaalu, kulutada vähem raha, teenida rohkem raha, loobuda suitsetamisest või alkoholist, muuta oma harjumusi tervislikumaks, lugeda rohkem raamatuid või hakata tegelema mõne uue hobiga, on väga populaarsed, on paratamatu tõsiasi, et need ei tööta, kirjutab koolitaja ja ettevõtja Viivika Vahi Inspiratsiooni Instituudi blogis.

Tervelt 30 protsenti loobub oma lubadustest juba peale esimest nädalat. Vahi tunnistab, et on ka ise kogenud mitmeid kordi olukorda, kus 31. detsembril otsustanud, et algaval aastal muudab oma harjumusi, aga jaanuari teise nädala alguseks on temagi üks nendest paljudest, kes jätkab ikka vana sissetallatud rada.

«Asi muutus siis, kui hakkasin oma eesmärkidele rohkem pühenduma ning uurisin, mida on vaja lisaks järjepidevusele selleks, et eesmärke saavutada,» sõnab koolitaja ja ettevõtja.

Nii loetlebki Vahi kuus olulist sammu, mis on teda isiklikult aidanud eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel.

1. Pane eesmärgid kirja

«Kirja panemine muudab need selgeks ning selgus ja piiritletus on üks olulisemaid eduvõtmeid. Muide, eesmärkide kirjapanek suurendab võimalust nende täitumiseks tervelt 42  protsenti,» ütleb Vahi. 

2. Defineeri oma eesmärk - ehk miks sa asju teed?

See aitab sul selgusele jõuda, kas eesmärk on ikka vajalik. «Mõtle välja, miks on sul vaja seda eesmärki täita või mis ajendas Sind seda soovi taga ajama. Vahel juhtub, et meil on unistusi, mis on ajendatud millestki, mis tegelikkuses ei olegi meile väga olulised,» märgib koolitaja.

3. Eesmärgid peavad olema S.M.A.R.T

Kui meie eesmärgid ei ole täpselt määratletud, siis ongi keeruline neid mõista ja veel enam neid täita. Kuna S.M.A.R.T eesmärk peab võrdlemisi täpne, sh ka ajaliselt piiratud, siis peaks sellele lisama ka kuupäeva, toonitab Vahi.

4. Pane kirja, kuidas ennast eesmärgi saavutamise puhul premeerid

«Näiteks luba omale mõni spaa puhkus või mõnus massaaž kohe, kui eesmärk on saavutatud. Samuti võid väiksemaid preemiaid või autasusid lubada omale ka peale vahe-eesmärkide saavutamist,» soovitab Vahi.

5. Tükelda suuremad eesmärgid

Kui teed suuremad eesmärgid väiksemateks vahe-eesmärkideks. «Siis ei tekita need stressi ning sul on võimalik end tihemini premeerida,» ütleb koolitaja. Ühtlasi märgib ta, et nimene on kõige efektiivsem 24-48 tundi enne tähtaega, mistõttu tuleks vaadata, kas mõned vahe-eesmärgid saab määrata selliselt, et neid on reaalne ära teha maksimaalselt 48 tunniga.

6. Aseta oma eesmärgid nähtavale kohale

«See aitab ka alateadvusel nendega tegeleda ning samuti ei ole ohtu, et need meelest läheksid,» märgib Vahi.

Kuigi käesoleva aasta algusest on küll juba mitmeid kuid möödas ja uusaastalubadustest on nüüd hilja rääkida, on hea uudis aga see, et miski ei kohusta meid eesmärke seadma vaid 31. detsembril või 1. jaanuaril. «Meil on voli teha plaane alates homsest kuupäevast ja kasvõi ainult ühe nädala kaupa,» märgib koolitaja.

Loe pikemalt Inspiratsiooni Instituudi blogist.

Tagasi üles