Asjatundja: Amazoni eiramine muutub jaekettidele üha raskemaks

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Selle aasta jooksul saavad Prantsuse jaeketi Monoprix tooteid hakata ostma Amazoni premium-kasutajad Pariisis.

FOTO: PHILIPPE HUGUEN/AFP

Jaekaubanduse globaalseid trende silmas pidadas on Amazonist saanud kindlasti üks valdkonna pioneer, kelle algatatud muutusi on järjest raskem eriata, rääkis täna Tallinnas toimuval jaekaubanduskonverentsi tehnoloogiaettevõtte NCR poekeskkonna ümberkujundamise juht Kalyna Stiles.

«Olukord muutub meie silme all. Ma ei kutsuks seda isegi revolutsiooniks, vaid pigem evolutsiooniks,» märkis Stiles Tallinnas toimuval Balti jaekaubandusfoorumil. Muutused toimuvad nii selles, kuidas tarbijad ostmas käivad ja oma ostuvalikuid teevad kui ka konkurentsisituatsioonis, kus tuleb järjest uusi tegijaid juurde.

See seab jaekaubandusettevõtetele järjest suurema surve, kuidas olemasolevate tarbijateni jõuda. Täna ei saa jaekaubandusest rääkida ilma Amazoni mainimata, kuna selle mõju jaekaubandusele on väga suur, on Stiles veendunud.

Miks ei saa tänapäeval enam Amazonist mööda minna? Eelmisel aastal kulutas ettevõte 16,1 miljardit dollarit innovatsioonile, rääkis ekspert. See moodustas 20 protsenti nende müügitulust. Samas kui keskmiselt kulutavad jaeketid innovatsioonile vaid 4,7 protsenti oma müügitulust.

Stilesi sõnul juhivad globaalseid trende ebatraditsioonilised jaekauplused, kes loovad õmblusteta kontakti tarbijatega. «On palju noori idufirmade loojaid, kes kasutavad toote müügiks eri võrgustikke,» sõnas Stiles. Ta ütles nägevat, et paljud jaekauplused ei taha muutustega kaasa minna ja kaotavad sellega paljugi.

«Me kuuleme iga päev jaekettidest, kes panevad uksi kinni, lähevad pankrotti. See võib tekitada tunde, et tegutsetakse vales valdkonnas, kuigi tegelikult see pole nii. Jaekaubandus on hakanud lihtsalt muutuma. Kuigi e-kaubandus kasvab kiiresti, sooritatakse 90 protsenti jaeostudest siiski kauplustest,» tõi ta välja.

Üks oluline asi, mis tulevikutrende juhib, on idee, et ostu vormistamise kestust peab saama minutite asemel mõõta sekunditega. «Nad tõesti tahavad, et nende ostude tegemine muudetakse lihtsamaks. Et seda tõesti saaks minutite asemel sekunditega vormistada,» toonitas Stiles.

Ta rääkis, et näiteks Leedus on postkontor, kus on ka proovikabiinid, kus inimesed saaksid veebis ostetud riideid kohe postkontoris proovida ja vajadusel tagasi saata. Lisaks on tarbijate jaoks muutunud ostude tegemisel mobiiltelefon igapäevaseks kaaslaseks ja seda tuleks ära kasutada.

Ka kasutavad jaeketid järjest enam tehisintellekti, et kiirendada ostuprotsessi tarbijate jaoks igal võimalikul viisil. Iseteeninduskassad on teinud samasuguse revolutsiooni nagu sularahaautomaadid, mille eesmärgiks oli järjekordade drastiline vähendamine.

«Küsimus ei ole ainult tööjõukulude kokkuhoidmises, vaid tarbijate soovidele vastu tulemises,» rääkis Stiles. Tema sõnul muutuvad 2025. aastaks iseteeninduskassad peamiseks ostude vormistamise viisiks jaekauplustes. Lisaks saab nendest kassadest kaupade kõrval osta ka täiendavaid teenuseid.

Trendid, mis hakkavad lähiaastatel kujundama jaekaubandust: digitaalsed sooduskupongid, maksevõimaluste laienemine, digitšekid, automaatne vanusekontroll, triipkoodide skannimine riiulitelt, eri kaupluste ostude koondamine ühte, virtuaalne abiline, ostuautomaadid ja terve rida teisi digitehnoloogia lahendusi.

Stilesi sõnul ei kasutada tehnoloogiat tänaste asjade asendamiseks, vaid tarbijale täiesti uue ostukogemuse loomiseks. «Tarbijad kindlasti võtavad uue tehnoloogia omaks, kuid nad ei talu kehva ostukogemust,» märkis ekspert, mis on ainus asi, mis võib nende uuendustega kaasaminemisel takistuseks saada. Ehk kui ei õnnestu tehnoloogiat piisavalt sujuvalt rakendada.

Tagasi üles