Kaitsepolitsei andmeil korraldasid välisriigid möödunud aastal mitmel korral küberoperatsioone eesmärgiga pääseda internetis ligi Eesti ametlikule teabele.
Kapo: välisriigid korraldasid mitu Eesti-vastast küberoperatsiooni
12. aprill 2018, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2017. aastal kontrollisime kahtlusi mitme juhtumi puhul, kus välisriikide korraldatud küberoperatsioonidega üritati Eesti isikute või ametkondade teabele ebaseaduslikku juurdepääsu saada,» teatas kaitsepolitsei oma aastaraamatus.
Digitaalsete teenuste ulatuslik kasutamine on toonud kapo hinnangul kaasa selle, et välisriikide luureteenistused panustavad üha enam küberspionaaži.
«Peame arvestama, et algselt Eestist pärit teavet ei käidelda elektrooniliselt üksnes Eestis – meie ametkonnad vahetavad e-kirjade teel hulgaliselt teavet teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Välisriikliku ründaja jaoks pole vahet, mis riigist ta teabe kätte saab,» seisab aastaraamatus.
Väga populaarsed on kapo andmeil jätkuvalt õngitsuskirjad – meetod, kus sihtmärgiks olev inimene saab usutavalt võltsitud ja pahavaraga manust või linki sisaldava e-kirja.
«Selgituseks ja võib-olla enamikule rahustuseks tuleb öelda, et ohustatud on siiski kitsam ring inimesi: juurdepääsu üritatakse saada nende e-posti erakontodele, kes oma ametialase tegevuse tõttu välisriikide luureteenistustele huvi pakuvad ja need ei erine teenistuste tavapärastest huvidest – diplomaadid, poliitikud, militaar- ja riigi julgeoleku valdkonnaga seotud inimesed,» lisab kapo.
Tõeliseks pähkliks julgeolekuasutustele nimetas kapo aga seda, kui ametlikule teabele üritatakse ligi pääseda läbi inimeste erakontode. Tegu on inimeste privaatsete andmetega ning sellest ka takistused asutuste töös.
Kapo tõdeb, et ELi eesistumine ja NATO üksuste saabumine Eestisse vaenulike küberrünnete kasvu ei toonud.