Peaministri vastus 400 kirjale: Rail Balticu valmimine on väga tähtis

Peaminister Jüri Ratas eile Rail Baltic Global foorumil. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Peaminister Jüri Ratas ütles kommentaariks eile Postimehe ilmunud 400 ühiskonnategelase kirjale, et Rail Balticu valmimine kiirendab majanduskasvu ning sellest võidavad nii tavainimesed kui ettevõtjad kõigis Balti riikides.

Enam kui 400 Eesti ühiskonnategelast nõudsid eilses Postimehes ilmunud avalikus kirjas Rail Balticu seaduse tühistamist. Teiste seas on alla kirjutanud Andrus Kivirähk, Mart Kivastik, Margus Kasterpalu, Indrek Neivelt, Marju Lepajõe, Jaak Jõerüüt, Lehte Hainsalu, Tõnis Mägi, Toomas Kiho, Tiit Ojasoo, Mart Jüssi, Anu Lamp, Hendrik Relve, Riho Sibul, Andres Tarand, Leelo Tungal, Valdur Mikita, Erkki-Sven Tüür, Peeter Volkonski jpt.

Allakirjutanute väitel on kogu EY tasuvusuuring olulisel määral vigane, seega Rail Balticu sotsiaalmajanduslik mõju Eestile on kokkuvõttes hoopis negatiivne. 

Peaminister Jüri Ratase kommentaar:

Pean väga tähtsaks, et kiire ja loodussõbralik raudteeühendus Euroopaga tekiks plaanipäraselt aastaks 2026. Eesti avatus ja head ühendused on meie arengu jaoks üliolulised. Rail Balticu abil tekivad uued võimalused, mis kiirendavad meie majanduskasvu, suurendavad rahvusvahelist konkurentsivõimet ning parandavad meie sidet ülejäänud Euroopaga. Sellest võidavad inimesed ja ettevõtjad kõigis kolmes Balti riigis. Rail Baltic on ka loodussõbralik lahendus. Rohkem ronge tähendab vähem veoautosid ja busse ning tulemusena on meie õhk puhtam ja liiklus turvalisem.

Sealjuures on aga väga tähtis, et Rail Baltic oleks ehitatud minimaalse negatiivse mõjuga nii ökosüsteemidele kui ümbruskonnale. Tähtis on ka see, et projekt oleks võimalikult läbipaistev ning aruteludesse oleksid kaasatud nii kohalikud elanikud, teadlased kui ka ärimehed.

Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa maakonnaplaneeringud, mille eesmärk oli leida sobivaim asukoht kavandatava Rail Balticu raudtee trassi koridoridele. Planeeringuprotsessi kaasati kõik kohalikud omavalitsused ja inimesed, kelle kinnistuid trassikoridor puudutas. Samuti kuulati protsessi käigus ära kõik esitatud arvamused, sh erinevate vabaühenduste omad, ning võimalusel neid arvestati. Kokku toimus maakonnaplaneeringute koostamise ajal kolmes maakonnas 86 avalikku arutelu, millest võttis osa 4214 osalejat.

Arutelu aluseks peavad olema professionaalsed ja usaldusväärsed uuringud. Ernst & Young Balticu tasuvusuuring on tehtud vastavalt Euroopa Komisjoni metoodikale, mida kasutatakse ka teiste sarnaste EL eelarvevahenditest rahastatavate projektide hindamisel. Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraat on hinnanud EY tasuvusuuringu usaldusväärseks.

EY poolt mullu aprillis avalikustatud Rail Balticu tasuvusanalüüs näitas, et projekt on majanduslikult ja rahanduslikult elujõuline.

Analüüsi järgi kaalub projekti mõõdetav sotsiaalmajanduslik tulu – hinnanguliselt 16,2 miljardit eurot – kaugelt üles siseriiklikud investeeringud. Lisaks sellele on projektil hinnanguliselt täiendav SKT-d suurendav mõju väärtuses 2 miljardit eurot. Samuti on projektil olulisi mõõdetamatuid eeliseid (peamiselt stimuleerivat laadi). Märkimisväärne mõõdetamatu kasu tuleneb tugevamast Balti ärikogukonnast, mis suurendab piirkondlikku ligipääsu meelelahutus-, kultuuri- ja teistele teenustele. Seega on projekt majanduslikult elujõuline, kuna ühiskonnale tõusev tulu ületab märkimisväärselt eeldatavad kapitali- ja tegevuskulud.

Keskmiselt toodab EY hinnangul Rail Baltic kolme Balti riigi majanduskeskkondadele laiemalt mõõdetavat netotulu/rahavooge 6 eurot iga riigieelarvetest investeeritud euro kohta.

Rail Balticu vastased pöördusid tänavu jaanuaris Balti riikide riigikontrolöride poole, kuna nende hinnangul pole raudtee ehitamine sotsiaalmajanduslikult otstarbekas ega vasta Euroopa Liidu kaasrahastamise nõuetele.

Vastaste hinnangul on Rail Balticu sotsiaalmajanduslikku kasu kunstlikult suurendatud, manipuleerides heitenormide ja veoautode kütusetarbimisega. «Ernst & Youngi (EY) tasuvusuuringus ei käsitleta raudtee ehitamise ajal tekkivate keskkonnamõjude ega raudtee talumisega seotud väliskulusid, nagu on nõutud tasuvusuuringu juhendis,» seisab pöördumises.

Raudtee vastased viitasid ka asjaolule, et sSuurem osa maanteetranspordist toimub otse kliendilt kliendile. RB Raili ja EY vastustest ilmneb, et sellise maanteetranspordi asendamine Rail Balticuga ei oleks kulutõhus, kuna kaupade kättetoimetamine, niinimetatud viimane miil, on niivõrd kulukas.