Sõnajalg: kaitseministeeriumi seisukohad tuuleparkide osas on vastuvõetamatud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tuulepark

FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Tuuleparkide arendaja Eleoni juhatuse liige Oleg Sõnajalg nimetas pretsedendituks ning täiesti vastuvõetamatuks kaitseministeeriumi seisukohta, mille kohaselt peaksid Venemaa piiri äärde tuulikuparke rajada soovivad ettevõtted kokkuleppel kaitseministeeriumiga radarite eest ise maksma.

«Kaitseministeeriumi tänane [teisipäevane] avaldus on pretsedenditu, sest mitte kuskil Euroopas, sealhulgas Venemaaga piirnevates riikides nagu Läti, Leedu või Soome pole kehtestatud sellist nulltolerantsi nagu meil,» ütles Sõnajalg pressiteate vahendusel.

Ta nentis, et ka teistes riikides on tuuleparkidele kehtestatud piiranguid, kuid seda konkreetsete matemaatiliselt mõõdetavate vahemike ulatuses, millisel määral radarite töö häirimine on aktsepteeritav.

«Nulltolerants tähendab sisuliselt seda, et keelata tuleks ka kotkalend ja vihm, mis on täiesti absurd,» ütles Sõnajalg.

Sõnajalg võrdles Ida-Eestisse tuuleparkide rajamist maja ehitusega. «Perel on majalaen võetud, ehitusload hangitud, kommunikatsioonid veetud ja vundament valatud, kuid siis teatab riik pereisale, et kodumaja läheduses on üks kaitsealune taimekooslus, mille elukeskkonnale lähedal olev maja ikkagi head ei tee. Ehitus pannakse seisma ja ametnik ütleb, et igasugune mõju võib olla null. Kokku tuleb töörühm, kes proovib ikkagi lahendust leida ja jõuab järeldusele, et maja võib edasi teha vaid siis kui ehitatakse kõrgtehnoloogiline klaaskuppel taimedele ümber ja põhimõtteliselt võib riik seda laenu käendada, kui suudetakse tõestada, et pere katab järgmise kümne aasta jooksul hiiglaslikud kulud,» ütles ta.

Sõnajala sõnul on umbes sarnases seisus heausksed tuuleenergia arendajad. «Enne 2016. aastat ei räägitud nulltolerantsist ja 

kooskõlastati planeeringuid – nüüd nõutakse, et ainus variant arendustega jätkata on osta kümnete miljonite eest radareid. Enne 2016. aastat tuulepargi arendusega alustanud, juba investeerinud ja ehitustöödega alustanud ettevõtjate arenduse peatamine sellisel viisil on täiesti vastuvõetamatu,» ütles .

«Avalikustatud piirangute tulemusena on Eesti muudetud reservaadiks, kus on võimalik taastuvenergia võimusi rajada vaid väga vähestes kohtades. Laekumata jääb seetõttu miljoneid eurosid maksutulu ja loomata kõrge lisandväärtusega töökohad,» ütles ta.

Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vaja rajada Venemaa piiri äärde tuulikuparke, mis võiksid häirida õhuseireradarite tööd ja kui tuuleparkide rajajad seda siiski soovivad teha, siis peavad nad kokkuleppel kaitseministeeriumiga radarite eest ise maksma.

«Kaitseministeeriumi julgeolekuvajadusi arvestavate tuuleparkide arendamise töörühma töö käigus on esiteks jõutud tõdemuseni, et energiamajanduse arengukavas aastaks 2020 ette nähtud tuuleenergia eesmärkide täitmine on võimalik ka ilma riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendamiseta,» ütles kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu BNS-ile.

«Teiseks on eri lahendusi kaaludes tuvastatud, et ilma kaitseministeeriumi, siseministeeriumi või mõne teise ametkonna radari- ja raadiosüsteemide täiendavat soetamist ei ole võimalik tuuleparkidele kehtivaid julgeolekualaseid piiranguid kaotada. Need piirangud on kaitseväe süsteemide osas tänaseks kaardistatud,» märkis Oidsalu.

Kui arendajad peaksid tahtma siiski kompenseerida tuuleparkide rajamisega kaasnevaid mõjusid, siis Oidsalu sõnul täiendava sensori soetuse huvi korral võivad toimuda edasised läbirääkimised arendajate, kaitseministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel, et teha teostatavusanalüüs ning välja töötada selline kulukompensatsiooni skeem, mis tagab riigile rahastuskindluse ja kooskõla põhiseadusega ning arendajatele võrdse kohtlemise. «Lähtutakse eeldusest, et kogu täiendava kulu tuuleparkide mõju korvamiseks riigi seiresüsteemile katavad tuuleparkide arendajad,» ütles Oidsalu.

Tagasi üles