Kindlasti. See on väga poliitiline teema. Kõik, kes on vastu, kruvivad nii palju juurde kui vähegi võimalik. Jahihooaeg on alanud, ütleme nii. Aga järgmise aasta mais peaks projekt lõplikult lukus olema, et siis 2020. aastal ehitama hakata.
-Mis on teie soovitus Rail Balticu eestvedajatele, riikide valitsustele?
Kui vastastel on selged argumendid, kus nad ütlevad, et tasuvusanalüüsides on vigu, tuleks need üle vaadata ja parandada. Tuleb tegeleda rohkem selgitustööga, rahvale tuleks muuta Rail Baltic arusaadavamaks ja ka omasemaks. Praegu selgitatakse kogu projekti hoogtöö kaupa. Aga vastased töötavad kogu aeg ja teevad kampaaniat.
Mind häirib ka see, et riik on võtnud palju üle vastaste retoorikat ja hakanud liiga palju usust rääkima. Kui üks usklik räägib teisega, ega siis kumbki neist oma usku vaheta.
Lisaks ei maksa arvata, et Euroopa kannatus on lõpmatu. Kui me liiga kaua molutame, lahtub Euroopa hea usk lõpuks täielikult. See oleks kurb.
-Kui tõenäoliseks peate, et Rail Baltic jääb üldse tulemata?
Meil on Baltikumis kogemus olemas, kuidas me oleme kaks väga suurt projekti maha maganud: Visaginase tuumajaam ja regionaalne LNG terminal. Need olid küll Leedus, aga ka Eestil on siin oma roll. Nüüd võib meie kord olla.
See, et Rail Balticut ei tulegi, võib väga realistlik olla. Euroopas käib praegu väga kõva võitlus taristuprojektide üle. On täiesti võimalik, et Rail Baltic tõstetakse prioriteetide nimekirjas tahapoole. Praegu on küll kinnitus olemas, aga me ei tea, kuidas elu edasi läheb, kui takerdume vaidlustesse.
Postimehes ilmunud avalikule Rail Balticu vastasele kirjale on teiste seas alla kirjutanud Andrus Kivirähk, Mart Kivastik, Margus Kasterpalu, Indrek Neivelt, Marju Lepajõe, Jaak Jõerüüt, Lehte Hainsalu, Tõnis Mägi, Toomas Kiho, Tiit Ojasoo, Mart Jüssi, Anu Lamp, Hendrik Relve, Riho Sibul, Andres Tarand, Leelo Tungal, Valdur Mikita, Erkki-Sven Tüür, Peeter Volkonski jpt.