Kohus andis Kovalenkole võidu, kuigi tunnistas tema magistritöö väited ebaõigeks (8)
9. aprill 2018, 17:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Harju maakohus andis täna BLRT Grupi hagis Anastassia Kovalenko vastu õiguse Kovalenkole, möönis kohus, et Kovalenko väljaütlemised BLRT Grupi aruandluse ja investeeringute kohta on olnud ebaõiged.
BLRT Grupp jäi tänase Harju maakohtu otsuse kohaselt hagis Anastassia Kovalenko vastu kaotajaks, jättes BLRT hagi Anastassia Kovalenko vastu rahuldamata. Lisaks selle otsus kohus, et BLRT peab kandma ka Anastassia Kovalenko kohtukulud.
BLRT Grupp ütles aga pressiteate vahendusel, et samas möönis kohus oma otsuses, et kõik Аnastassia Kovalenko väljaütlemised BLRT Grupi aruandluse ja investeeringute kohta tema magistritöös on tõepoolest ebaõiged, kahjustavad kontserni huve ja BLRT Grupil on õigus nõuda Kovalenkolt 2017. aasta sügisel valimiskampaania ajal tehtud valeväidete Äripäeva ja Tartu Ülikooli ees ümberlükkamist.
BLRT Grupp toonitas pressiteates, et ootab endiselt Anastassia Kovalenkolt lähemal ajal väärinfo kummutamist. Ettevõtte teatel on varem, aastatel 2013-2017 mõned BLRT Grupi aktsionärid, sealhulgas Anastassia Kovalenko isa Valeri, juba üritanud vaidlustada kontserni majandusaasta aruannet 2012 ja nõuda aruande kinnitamise otsuse tühistamist.
Ettevõtte sõnul lükkasid kohtud, sealhulgas riigikohus, aktsionäride hagi tagasi, kuna BLRT Grupi majandusaasta aruanne 2012 on koostatud Eesti Vabariigi seadustega kooskõlas ega sisalda moonutusi.
«Olen juba varasemalt avaldanud, et väited vōivad olla mitmeti tõlgendatavad ja väidete arusaamise üle saabki lõpmatuseni vaielda,» ütles Anastassia Kovalenko esmaspäeva õhtul Postimehele.
«Jah, on tõsi, et 2012. aasta majandusaasta aruannet pole kohtud kehtetuks tunnistanud, aga väikeaktsionäridel oli väga tõsine kahtlus aruande õigsuse kohta ja see, et neil ei õnnestunud tõendada aruande ebaõigsust, näitab veelkordselt, et äriseadustiku poolt antud teabe saamise võimalus on ebaefektiivne,» selgitas Kovalenko.
Ühtlasi juhtis Kovalenko tähelepanu vajadusele muuta seadust. «Samuti ei saa ei üle ega ümber faktist, et BLRT sattus kahjumisse just dividendivaidluse ajal ning pea 300 miljoni jaotamata kasumi juures umbes 30 miljoni investeering pole midagi väga erilist. Samal ajal on väikeaktsionärid aastaid oodanud oma dividende, mida siiamaani BLRT pole maksnud, vaid kasutab kasumit magistritöö hagemiseks,» rõhutas ta.
Kohtuniku kommentaar:
«Käesolevas asjas oli hageja soov kohtupraktikat muuta ja panna kostja vastutama meediaväljaannete ja Tartu Ülikooli poolt avalikkusele avaldatud andmete eest. Kohus sai lähtuda hageja nõudest (TsMS § 5 lg 1). Siiani on kohtupraktikas leitud, et avaldajalt, kes avaldas andmeid ajakirjandusele, saab VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist üksnes andmeid avaldanud meediaväljaande ees. Kostjale ei saa ette heita nn pressidelikti, et teised väljaanded taasavaldasid tema poolt ühes intervjuus avaldatud andmeid, sh neid ka muutes. Maakohus leidis, et kuigi kostja avaldas hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, siis kostjat ei saa kohustada oma kulul ümber lükkama andmeid, mis on avaldatud avalikkusele kolmandate isikute poolt. Kohus oli seotud hageja nõudega. Kuna hageja ei nõudnud, et kostja vastutaks VÕS § 1047 lg 4 järgi isikuna, kes avaldas hageja kohta kolmandale isikule ebaõigeid andmeid, siis tuli hagi jätta rahuldamata.»