Eesti lähenemine jõuab ka Maltale
6. aprill 2018, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Malta minister tutvus sel nädalal Eestis visiidil käes Eesti Energia kogemusega jäätmetest energia tootmisel, kuna saareriik on otsustanud ka Iru jäätmepõletuselektrijaamaga sarnase tehnoloogia kasutusele võtta.
Sel nädalal Eestis visiidil viibinud Malta keskkonna-, jätkusuutliku arengu ja kliimamuutuse minister José Herrera tutvus eile koos oma delegatsiooniga ka Eesti Energia Iru jäätmepõletuselektrijaamaga. Malta on otsustanud enda jäätmemajanduse strateegia kohaselt kasutusele võtta Iru jäätmepõletuselektrijaamaga sarnase tehnoloogia.
«Malta on oma ligi poole miljoni elanikuga pikki aastaid maadelnud väljakutsega leida saarestiku jäätmekäitluses alternatiiv praegustele prügilatele. Samal ajal sõltub riik Sitsiiliast imporditavast elektrist. Jäätmepõletus leevendaks Maltal nii jäätmeprobleemi, aga aitaks kaasa ka energiaallikate mitmekesistamisele,» ütles José Herrera.
Malta on uurinud erinevaid võimalusi jäätmetest energia tootmiseks ning soovib ekspertide soovitustele tuginedes kasutusele võtta sarnase tehnoloogia, mis on kasutusel Iru jäätmepõletuselektrijaamas.
«Eesti kogemus näitab, et pärast Iru jäätmepõletuselektrijaama käivitamist 2013. aastal on Eestis oluliselt vähenenud suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse,» rääkis Iru jäätmepõletuselektrijaama opereeriva Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas.
Ta märkis, et jäätmete ladestamine prügilatesse ei ole mõistlik tegevus ning Malta delegatsioon soovib tutvuda Iru elektrijaama ning Eesti kogemusega, et leida võimalusi, kuidas oma riigis jäätmete probleemi leevendada.
Kärmase sõnul on segaolmejäätmete energeetiline väärtus samaväärne põlevkivi ja hakkepuiduga, millest lähtuvalt saaks Malta sarnase jäätmepõletusjaama rajamisel leevendada nii prügi ladestamise kui energiatootmise probleemi. Ka on Malta ja Tallinn elanike arvu poolest võrreldavad.
«Irus kasutusel oleva tehnoloogiaga ollakse kursis küll paberil, kuid arusaadavalt soovisid nad ka kohapeal veenduda, kuidas jaam täpselt toimib või milline on selle mõju välisõhule. Näiteks on jäätmepõletuselektrijaama puhastussüsteemid niivõrd võimsad ja efektiivsed, et õhuheitmed on võrreldavad paarikümne puiduküttel eramaja õhuheitmetega,» rääkis Kärmas.
Enefit Greeni hallatav Iru elektrijaam on Tallinna ja Maardu piiril asuv elektri- ja soojusenergia koostootmisjaam, kus 2013. aastal alustas tööd segaolmejäätmeid kütusena kasutav energiaplokk, mis aastas suudab kasutada kuni 250 000 tonni segaolmejäätmeid.
Põhikütusena kasutatakse elektrijaamas segaolmejäätmeid ning vajadusel ka maagaasi. Reservkütusena on võimalik kasutada ka kütteõli. Iru elektrijaama elektriline võimsus on 131 MW, soojuslik võimsus 618 MW ning soojuslik võimsus koostootmisrežiimis 270 MW. Iru elektrijaam varustab soojusega Tallinna ja Maardu kaugküttevõrku.