SEB ekspert: see pensionireform on paigal tammumine

Indrek Holst. Foto: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst ütles, et kui valitsuse poolt neljapäeval kinnitatud pensionireformi tervikuna hinnata, siis on tegemist paigal tammumisega. 

Holsti sõnul keskenduvad muudatused sellele, kuidas parimal viisil I samba kukkumist pehmendada. "Selles valguses on paigalseis ikka natuke parem, kui samm tagasi, "nentis Holst.

Holst märkis, et reformi raames tehakse üks väga oluline muudatus, milleks on pensioniea sidumine keskmise oodatava eluea kasvuga. Tänaseni asetseski I samba pension justkui väljaspool reaalsust, mis andis tervikuna ühiskonnale väga vale signaali, et mõista, kui suur peaks olema inimese töö, st väärtuse loomise panus ühiskonda, et oodatud sotsiaalset kindlust (peamiselt nii pensioni- kui ravikulu) tagada. "Positiivne on kindlasti ka paindlikkuse lisamine, mis viib I samba võimalused vastavusse reaalse tööelu nõudmistega, " ütles Holst.

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov kritiseeris täna sotsiaalmeedias tugevalt eile valitsuse poolt heaks kiidetud pensionireformi, mis hakkab mõjutama just nooremapoolsete inimeste pensioniväljavaateid. Staaž muutub uue süsteemi järgi taas olulisemaks kui palgatase.  "VV (valitsus-toim.) saadab signaali 2019. aastal sündinule, et ära mõtle 18-aastaselt ülikooli minna - mine tööle ja saad 5a staaži rohkem. Pigem mine üldse põhikooli järel - saad 8", kirjutab Jegorov oma Twitteri postituses.

Holst ütles, et palgaosaku kaotamine on poliitiline otsus, millega võib nõustuda või siis mitte. "Ühelt poolt annab see võimaluse natuke parandada madalapalgaliste pensione. Teiselt poolt on see järjekordne ebameeldiv sõnum kõrgemapalgalistele- „võtame kõik teie suuremad maksud hea meelega vastu, aga tagasi anname vähem või ei anna üldse“," lausus Holst. "Kui sellelaadsed eraldi sõnumid tervikuks liita, siis kunagi ei tea, milline neist võib osutuda viimaseks piisaks, mis hakkab lõpuks nende samade täna rohkem makse maksvate inimeste käitumist mõjutama."

Holsti sõnul näitab kogemus, et noori pensionisõnumid väga ei huvita. "Seega ma väga ei usu, et antud pensionimuudatus mõjutaks noorte soovi kõrgkooli minna. Küll võivad mõjud ilmneda aastaid hiljem, kui need haritud noored saavad korralikku palka, kas nad on ka motiveeritud ausalt makse maksma?" selgitas Holst, lisades, et ta ei alahindaks inimeste soovi ja võimet käituda endale kasulikul moel, eriti kui nende arusaamine õiglusest jaotusest asub riiklikust poliitikast hoopis teises dimensioonis.

Palgaosaku kaotamist on põhjendatud ka II sambaga, mis peaks süsteemis justkui palgaosaku rolli täitma. Holsti hinnangul võib seda põhimõtteliselt nii käsitleda küll, aga sellisel juhul, pensionisüsteemi tervikuna vaadates, oleks aeg tunnistada, et Eestis eksisteerib täna nn. riiklik pension, mis baseerub ühelt poolt jooksval finantseerimisel (16% sotsiaalmaksu) ning selle kõrval kogumispensionil (6% palgast).

"Kui viimast nimetame riikliku pensioni palgaosakuks, siis neid kahte peaks kokku nimetama I sambaks ja tegelik II sammas on Eestis endiselt puudu. Miks see vajalik oleks? Kui me II samba loomisel midagi valesti tegime, siis oli selleks vale kuvandi loomine, et II sammas lahendab pensioniprobleemi. Tegelikult me tõstsime suuremas osas raha ühest taskust teise ning nimetasime selle II sambaks. Ütlesime küll, et nüüd on ka meil euroopalik kolme sambaga pensionisüsteem, aga see oli ainult vorm. Sisu oli puudu, " rääkis Holst.

Pensionireform kannaks tema hinnangul päris reform nime välja juhul, kui me suudaks muudatuse tulemusena paigalseisu asemel sammu edasi astuda, aga selleks tuleb käivitada tõeline II sammas, et sisus kolm sammast vastaks ka sisus euroopalikule pensionisüsteemile.

Luminor Eesti pensionifondide juht Angelika Tagel ütles, et muudatusettepanekute tulemusel muutub I sammas ehk riiklik pension rohkem solidaarseks ja vähem sõltuvaks inimese isiklikust panusest. "Samas ei too see meie kolmesambalisse pensionisüsteemi tervikuna oluliselt ressurssi juurde, sest raha ühest taskust teise tõstmine ei tee kedagi rikkamaks, " nentis Tagel.

Tageli hinnangul peaks riik rohkem tähelepanu pöörama pensionivaldkonna põhiprobleemile, milleks on süsteemi alarahastamine. "Pensioni suurenemise saavutame siiski vaid sellisel juhul, kui sissemaksed pensionisüsteemi kogumisfaasis suurenevad," märkis ta.

Tageli hinnangul pole Eestis seni efektiivselt rakendatud tööandjapensioni võimalust, sest puuduvad selleks vajalikud sotsiaalmaksu soodustused ettevõtjatele. "Vaid väike osa elanikkonnast kogub vabatahtlikult endale lisapensioni III sambasse ja isegi selles osas on riik hiljuti maksuregulatsiooni muutnud nii, et abikaasadel pole võimalik ühisdeklaratsioonil vastavaid maksusoodustusi jagada, " rääkis Tagel.  "Eestis on äärmiselt tähtis rakendada tööandjapensioni soodustusi ning muuta inimeste jaoks vabatahtlik kogumine III sambasse atraktiivsemaks, eesmärgiga kaasata pensionivaldkonda rohkem raha."