Tallinna keskerakondlik linnavõim ei tee enam saladust, et on asunud sünnist saati poliitiliselt kallutatud Tallinna Televisioonile (TTV) leidma kaasomanikku, et tuua kanali arengusse erainvestor, suurendada vaatajate arvu ja lasta õhk välja kogunenud pingetest.
Tallinna linnavolikogu otsusel loodud sihtasutus Tallinna Televisioon hakkas saateid tegema juba aastal 2011 ning valdav osa erakondi on lubanud võimule saamise korral selle tegevuse päevapealt lõpetada. See tähendab omakorda, et kes iganes saab TTV uueks kaasomanikuks, tuleb tal arvestada vägagi ebastabiilse partneriga.
Lisaks tuleb suure tõenäosusega arvestada sellega, et telemeeskonna seas ja programmis tuleb teha kapitaalremont ning see ei saa olla odav ja vaevatu ettevõtmine. Samas on TTV-l suurepärane levi ja seega alus reitingu ning omatulu tõstmiseks.
Võib-olla just kõigi nende asjaolude tõttu pole linnavõim asunud partnereid leidma avalike läbirääkimiste teel, vaid poolsalajasi kontakte kombates.
Tallinna Televisiooni juhatuse liige Taavi Pukk tõdeb, et osaluse müügi plaan on selge, ent läbirääkimiste asemel räägib ta kontaktidest võimalike ostjatega. Tulevase müügi nimel on juba hakatud programmi tasakaalustama ning omatulu on kasvanud lausa mitu korda.
-Tallinna linnavõimudel on olnud müügi osas kontakte vähemalt kolme Eestis tegutseva meediakontserniga. Kas plaan on maha müüa kogu ettevõte või osa sellest?
Olen saanud nii Tallinna linnavalitsuselt kui Tallinna Televisiooni nõukogult signaali, et kui rääkida läbi, siis ikka osaluse müügi üle. Linn ei taha hetkeseisuga seda [televisiooni – AP] täielikult ära anda. Kuna ka TTV nõukogu juhib linnapea, siis on televisioon linna jaoks eriliselt oluline.
Samas, kuna otsuse peab langetama linnavolikogu, siis võib osaluse suuruse küsimus takerduda poliitilistesse vaidlustesse. Ennustan pikka ja keerulist protsessi.
-Kas televisiooni juhatus on ka mingil määral läbirääkimistesse kaasatud?
Me ei ole istunud mingisuguse ühise laua taga, aga oleme linnavalitsusega nendel teemadel kontaktis. Seda kindlasti ei ole, et keegi üritab midagi kellegi selja taga teha. Juhatus allub nõukogule ja linnavolikogule, kes on meie sihtasutuse ellu kutsunud – suuname tööd lähtuvalt neist laekuvatele suunistele.
Kui läbirääkimised peaksid algama, siis kindlasti osaleb neis ka juhatus, kuna meie käes on igapäevane informatsioon, mis ja millal siin toimub.
-Milline on konkreetsem plaan, millal Tallinna Televisioon müüakse?
Juhatuse plaan on selline, et tahame esmalt poolaasta kokkuvõtte ära teha ja vaadata, kuidas oleme suutnud väga intensiivse töö tulemusel struktuuri korda saada ja omatulu teenida. Ma arvan, et kui oleme saanud aasta 2018 ära lõpetada, siis on lõplikult näha, kuidas uus juhtimine ja uus juhtimisstiil on tulemusi mõjutanud.
-Arvate, et sel aastal muudatusi omanike ringis ei toimu?
Ma arvan, et seda ei juhtu jah. Saab olema väga keeruline määrata näiteks seda, kuidas osalise müümise korral jagada telekanali juhtimine. Loomisel on ka Tallinna TV ühiskondlik nõukoda, et juhtimisse laiemat pinda tuua.
-Küsin otse, kas kellegagi on osaluse müümiseks käed löödud?
Mul sellised andmed puuduvad, et kellegagi on käed löödud, et läheme läbirääkimistesse. Kontakte on olnud eri osapooltega ja kõlanud on sõnumid, et kui läheb läbirääkimisteks, siis võidakse asju arutada. Väga palju kaugemale ei ole jõutud.
-Kui hästi läheb Tallinna Televisioonil, on see kasumlik või kahjumlik?
Möödunud aasta majandustulemuste aruanne on just praegu linnavalitsusele kinnitamisele minemas ning KPMG audiitorid hindasid selles, et raamatupidamises on kõik korrektne. Aruande kohaselt lõpetasime möödunud majandusaasta väikese plussiga, ning peamine põhjus on selles, et suutsime omatulu korralikult kasvatada…
-… ja kui suur oli selles plussis Tallinna linna toetus?
Kasvas tõesti ka Tallinna linnavalitsuse toetus. Aga kui omaosaluse juurde tagasi tulla, siis kui mõnel varasemal aastal oli omatulu vaid 70 000 – 80 000 eurot, siis eelmisel aastal teenisime peaaegu 200 000.
-Kui suure protsendi moodustab omatulu Tallinna Televisiooni kõigist tuludest?
Tallinna TV eelarve on 3,8 miljonit, omatulu on niisiis 200 000 eurot. See moodustab hetkel küll väikese osa, aga see osa on oluliselt kasvanud.
Samas on nõukogu soov olnud, et me ei muutuks klassikaliseks kommertstelevisiooniks ja ei topiks ekraanile reklaami nii palju kui võimalik. Me ei ole ka kunagi katkestanud ühtegi saadet reklaamipausideks.
Võimalusi omatulu kasvatamiseks on kindlasti olemas. Näiteks linna investeeringute toel soetatud seadmed ja ka ülekandebuss seisavad päris palju tunde, ilma et nad teeksid telepilti – selle asemel, et teha tööd teenust välja müües.
-Tuleme peaküsimuse juurde: miks on Tallinna linnavalitsuses üldse tekkinud huvi osalust TTVs müüa? Kas tahetakse kulutusi alla tõmmata, programmi sisule uut kvaliteeti saada?
Tallinna Televisioon on algusest peale olnud väga suure rünnaku all ja negatiivse kuvandiga. Arvan, et erainvestori kaasamine laseks väga suure osa õhust välja. Lihtsalt kritiseerimine muutuks väga ebamugavaks.
Oma lugejanumbritega iga reklaamituru sendi pärast võitlema harjunud erasektoril on kindlasti ka selliseid kogemusi, mida meil hetkel ei ole. Erasektorist tulev omanik aitaks tuua kogemust juurde, kuidas vaatajanumbreid kasvatada, kuidas efektiivsemalt tööd teha. Samas on küsimus muidugi selles, kuidas säilitada tasakaal meie senise sooviga olla rahulikuma televisiooni tootja.
-Kui palju Tallinna Televisioonis praegu töötajaid on? Milliseid emotsioone võib neis tekitada teadmine uue omaniku peatsest saabumisest – ebakindlust ehk?
Meil on umbes 40 inimese ringis põhikohaga palgalisi töötajaid. Teist samapalju on neid, kes osutavad erinevaid teenuseid – üksikuid saateid projektidena või pakuvad operaatoriteenust.
Nii nõukogu esimees kui juhatus on töötajatele öelnud, et oleme praegu alles faasis, kus uurime, kas üldse võiks midagi teha, ja et ei ole põhjust muretseda.
Mul on inimesena kahju, et Tallinna Televisioon on poliitiline rünnakuobjekt. Tegelikult need inimesed, kes siin oma igapäevast tööd teevad, tahavad seda teha väga hästi. Kinnitan, et siin ei ole praegu poliitilist kontrolli, kust asjad peavad läbi käima. Nad on oma tegemistes vabad ja tahavad neid teha hästi…
-… olgem ausad, see ei ole kõik nii välja näinud…
Jah, aga ma ei saa rääkida minevikust. Saan rääkida sellest, mis on praegu. Samas, kui saatejuht on ühtlasi tegevpoliitik, siis võib aimata, milline on tema suund. Pean silmas selliseid tavatöötajaid, kes teevad näiteks iga päev uudiseid – mul on kahju, et nemad saavad rünnakutes pihta. Eks Toomas Lepa ootamatu ja ebameeldiv lahkumine ei saanud ka organisatsioonile kuigi hästi mõjuda.
Meil ei ole mõtet olla väike «Aktuaalne kaamera» või väike Postimees. Meil ei ole seda ressurssi, et võistelda. Pigem oleme tahtnud leida teemasid, mis võiksid olla vaatajatele huvitavad, aga jäänud «AK-l» või Postimehel kajastamata.
-Sellist meeleolu siis ei ole, et varsti tuleb erainvestor ja meile öeldakse nägemist! ning tuleb hakata uut töökohta otsima?
Inimesed võtavad praegu väga rahulikult. Eks neil on olnud selline töö, et iga nelja aasta tagant toimunud valimistel on Tallinna Televisioon olnud lahutamatu teema ja nad on seda mitu korda näinud.
-Kui levist rääkida, siis kas Tallinna Televisioon jätkab igal juhul vabalevis ja üle-eestilise kanalina?
Ei ole tõesti muudatusi plaaninud ja oleme koos ETVga ainsad, kes nii jätkavad. See on kallis, aga oluline.
KOMMENTAARID
Taavi Aas
Tallinna linnapea
Tehing peab olema mõlemale poolele kasulik ja huvipakkuv. Tallinna TV-l on pärast erakanalite vabalevist lahkumist ja programmiuuendusi potentsiaal täitsa hea ja pakkumisega liiga innukaks minna pole tarvis. Läheme edasi koos partneritega, kui võimalik, ja omapäi, kui vajalik.
Sven Nuutmann
Eesti Meedia juhatuse esimees
Meie huvi tekkimise eeldus on kahtlemata läbipaistev ja avatud müügiprotsess. Hetkel seda veel näha ei ole. Kahtlemata on põhiküsimus see, et Eesti teleturg on niigi täis, ja kas sellist kanalit turg ootaks, vajab kindlasti tõsist analüüsi. Ütlen, et olen selles osas väga skeptiline.
Normaalse kanali tegemine eeldaks kahtlemata ka kogu meeskonna apoliitilisust. Samas, mõningase püsivaatajaskonna olemasolu on kindlasti positiivne. Aga ütlen veel kord: kui ei toimu avalikku või läbipaistvat müügiprotsessi ja asi piirdub kuskil nurga taga susserdamisega, siis sellest me kindlasti huvitatud ei ole.
ÜKS KÜSIMUS
Kui ahvatlev tundub Tallinna TV kui äriettevõte – kergelt plussis, aga 95 protsenti tulust on omavalitsuse toetus ja sisul on poliitiline surve?
Mari-Liis Rüütsalu
Ekspress Grupi juhatuse esimees
Ekspress Grupp ei ole hetkel huvitatud Tallinna TV ostust. Eriti piiravaks asjaoluks on kindlasti see, mida isegi oma küsimuses mainisite (pluss sõltumatuse tagamine). Teisalt puudub meil otsene huvi lineaarse televisiooni vastu.