Saaremaa Laevakompanii: meie laevad sõitnuks veel madalama veetasemega

Parvlaev Hiiumaa Rohuküla sadamas.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Saaremaa Laevakompanii juhatuse liikme Tõnis Rihvki ja parvlaeva Muhumaa kapteni Andrus Saadi sõnul olid nende laevad algusest peale projekteeritud vastavalt vajalikele tingimustele.

Mõõna tõttu tekkinud probleemid Hiiumaa ja mandri vahelise laevaliiklusega on tekitanud küsimuse, kas Hiiumaa vahel peaksid liikuma teistsugused, madalama süvisega laevad. TS Laevade juhi Jaak Kaabeli sõnul pole praegu täiendavate laevade ostmine päevakorras. Lisaks tuleb arvestada väiksema süvisega laevade kehvema ilmastikukindluse ja suurema kütusekuluga. 

Eelmisel sügisel lõpetas TS Laevad prahtimislepingu Saaremaa Laevakompaniile kuuluva parvalaevaga Hiiumaa. 

Veel paari aasta eest ise saarte ja mandri vahelist praamiliiklust korraldanud Saaremaa Laevakompanii juhatuse liige Tõnis Rihvk ja parvlaeva Muhumaa kapten Andres Saat märkisid Postimehele saadetud kommentaaris, et nende laevad võinuks liikuda veel madalama veetasemega.

Rihvki ja Saadi kommentaar:

Rääkida sellest, et Rukki kanalis on eriti madal vesi ja parvlaevad ei saa sellepärast sõita, ei ole korrektne. 40cm alla Kroonlinna nulli ei ole haruldane ja Saarema Laevakompanii (SLK) laevad sõitsid ka -80cm veetasemega. 2011–2012 oli veetase oluliselt madalam kui täna ja laevad liikusid. Võinuksid veelgi madalama veetasemega liikuda, aga seda ei võimaldanud kaldarajatised.

Küsimus on selles, et endised praamid Muhumaa, Saaremaa ja Hiiumaa olid algusest peale projekteeritud meie tingimustesse. Ühest küljest oli meil ees piiranguid tellija poolt – nt laeva maksimaalne pikkus tohtis olla 100m ning teisest küljest looduslikud, sh kanali sügavus. Tuli aga tagada ettenähtud mahutavus.

Nii nägime aastaid projekteerimisega vaeva, enne kui sellised laevad saime, mis olid lõpuks Eesti olude jaoks täpseks häälestatud.

Uued TSLi praamid osteti n-ö kiirmüügist – osteti letilt, mis pakkuda oli ja kuivõrd nood oli mõeldud Norra fjordidesse, kus veesügavused on sada meetrit ja enam, polnud vahet, ei kereehituses ega pöördkäiturite paiknemises. Sama tüüpi praame pakuti ka SLK-le, aga SLK loobus just seepärast, et need ei sobi konkreetselt Eesti oludesse ja eriti Rohuküla-Heltermaa liinile. Ka kütusekulu on seetõttu neil praamidel ca 2 korda suurem, kui oli SLK omadel. Hiiumaa liinile on vaja parvlaevu, mis ei keeruta merepõhja kanalisse sisse, vaid pigem sealt välja. Nii tegid m/l Muhumaa ja m/l Hiiumaa.

Kui kanal süvendati 5-meetriseks, näitasid veeteede ameti mõõtmised aasta hiljem, et sügavust oli isegi juurde tulnud 5,4 meetrile. Praegused praamid keerutavad ise endale setted põhja alla ja nii võib jäädagi kanalit süvendama. SLK laevadelt siin küll snitti võetud ei ole.

Tagasi üles