Järgmine jaekett avalikustas oma palganumbrid ja räägib tähelepanuväärsest palgatõusust (26)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Coop kauplus Väike-Maarjas
Coop kauplus Väike-Maarjas Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Kui aasta alguses ei tahtnud Eesti tarbijate ühistute baasil moodustatud Coop Eesti oma toidupoodide töötajate palganumbritest väga rääkida, siis nüüd avalikustas ettevõte, et vähemalt Tallinna kauplustes saavad nende müüjad igal kuul kätte 600-750 eurot, jäädes sellega teiste jaekettidega enam-vähem sarnasele tasemele.

19 piirkondlikust ühistust ja keskühistust koosneval Coop Eestil on juba aastaid ette näidata üle kümneprotsendine palgakasv igal aastal, mis ületab Eesti keskmist palgakasvu viiendiku võrra, ütles ettevõte pressiteate vahendusel.

Näiteks mullu investeeris ettevõte töötajate palgafondi üle seitsme miljoni euro, mille tulemusel jõudis kogu grupi tööjõuga seotud kulude tase ca 72 miljoni euroni. Enim mõjutasid 5000 töötajaga Coop Eesti palgafondi kasvu eelmisel aastal palkade tõusud ning osaliselt ka uute töökohtade loomine, kuhu hulka ei ole arvestatud Coop Panka. 

Ettevõtte esindaja sõnul algavad Coopi klienditeenindaja brutopalgad näiteks Tallinna piirkonnas 670 eurost (kätte 616 eurot) ja ulatuvad kuni 850 euroni (kätte 755 eurot). Kui klienditeenindaja jõuab vahetusevanema või sellest kõrgemale positsioonile, kasvab palk ühes sellega veelgi, märkis ettevõte.

Teiste kettidega sama palgatase

Postimees on viimastel kuudel korduvalt jaekettide töötajate palkadest kirjutanud. Esimene kord oli jaanuari lõpus, kui Eesti suurimate jaekettide tööjõukulude võrdlusest puudusid vaid Coop Eesti palganumbrid, kuna avalikes andmebaasides neid konsolideeritud kujul ei ole.

Toonasest võrdlusest tuli välja, et kui vaadata jaekettide keskmisi tööjõukulusid, siis 2016. aasta majandusaasta aruannete põhjal jagunesid kolm kõrgeima palgatasemega jaeketti järgmiselt. 

Juhtis OG Elektra (tegutseb Grossi Toidukaupade nime all), kus keskmine brutotöötasu oli 917,40 eurot, teisel kohal oli Prisma Peremarket, kus keskmine brutotöötasu oli 911,26 eurot ning Rimi platseerus 811,42-eurose keskmise brutotasuga kolmandal kohal. 

Eesti suurpoodide palgad ja majandustulemused.
Eesti suurpoodide palgad ja majandustulemused. Foto: graafika: Silver Alt

Kui aga rääkida värskeimatest palganumbritest, siis Maxima Eesti operatsioonidirektori Marko Põdra sõnul oli keskmine brutokuutasu töötaja kohta 2017. aastal 798 eurot (kätte 638 eurot), müüja keskmine töötasu jäi 700 euro kanti kuus (kätte 576 eurot).

Prisma Peremarketis jäi müüja palk mullu samasse suurusjärku. «Müüja-kassiiri brutotöötasu kuus on keskmiselt 580–710 eurot, millele lisanduvad ka ettevõttes määratud lisatasud,» tõi Prisma kommunikatsioonijuht Piret Lankots välja. 

See tähendab, et madalama taseme kassapidaja sai 2017. aastal Prismas kätte vähemalt 480 eurot, sel aastal seoses tulumaksureformiga aga 550 eurot ning kõrgema tasemega kassapidaja sai mullu kätte vähemalt 584 eurot, sel aastal aga 648 eurot.

Jaekettide keskmised palgad tulid taas teemaks nädal aega tagasi, kui Postimees avaldas Rimi teenindajate avameelse loo sellest, kuidas mõjutas paari kuu tagune ametiühingu  kriitika ettevõtet ja selle töötajad. 

Loost tuli välja, et Rimi teenindajad, kes olid ära teinud teise ja kolmanda kutsetaseme, saavad igal kuul kätte 600-700 euro vahel. Samas rääkis üks hiljuti alustanud teenindaja, kes pole tasemeid teinud, et tema igakuiselt kättesaadav summa jääb 550-560 euro vahele.

Tahavad teistest rohkem maksta

«Meie 19 ühistus on palgapoliitika küll erinev, kuid põhimõtted samad. Piirkonniti ja ühistute kaupa võivad palgad erineda, kuid püüame need hoida alati konkurentidega võrreldes paremal tasemel,» ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse liige Janek Lepp.

Tema sõnul tasus Coop selle juures ainuüksi eelmisel aastal ligi 27 miljonit eurot tööjõumakse, olles sellega riigisektori kõrval üks suurimaid tööjõumaksude maksjaid Eestis. Lepa sõnul peab palk olema piisav, et inimene saaks tagada oma igapäevaseks eluks vajalikud vahendid, kuid oluline on silmas pidada ka töökeskkonda.

«Tähtis ei ole ainult see, et kõht oleks täis, vaid ka töökeskkond peab inimese jaoks olema meeldiv ja töövahendid kaasaegsed,» märkis Lepp. Ühtlasi rõhutas ta, et värske CV-Online'i uuringu kohaselt jõudis Coop Eesti kümne parima tööandja hulka.

Kommentaarid (26)
Copy
Tagasi üles