Hiina suurendaks raudteevedusid Euroopasse kümneid kordi

Kaubarongid Valga raudteejamas. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Kui Eurooplased suudaksid Hiinasse võrdväärselt impordiga oma kaupasid vastu saata, võiksid täna Pekingi poolt subsideeritavad raudteeveod kasvada praegusega võrreldes ligi paarkümmend korda.

Euraasia majandusühenduse transiidiäri tulevik sõltub riikide valmisolekust subsideerida Euroopa Liidu ja Hiina kaubavahetuse tarbeks raudteetransporti, vahendas Kommersant.

Integratsiooniuuringute keskuse uuringu kohaselt saab raudtetransiit toimida üksnes tänu riikide subsiidiumidele, sest osutub merevedudest palju kulukamaks. Vaatamata sellele, et Hiina riik toetab juba viis aastat Kesk-Aasiat läbivaid raudteevedusid, veetakse 98 protsenti kaupadest sellegi poolest meritsi. Lennukitega veetakse 1,5-2 protsenti ja raudteel 0,5-1 protsenti kaupadest.

Kuid siiditee raudteeveod kasvavad hoogsalt ja ennekõike läbi Kasahstani. Kui kaheksa aastat tagasi veeti kaubakonteinereid 1300 TEUd, siis kaks aastat tagasi juba 50 000 TEUd. Samas tuleb märkida, et Hiina ja Euroopa vaheline kaubavedu kasvas samal ajal 5600 TEU-lt 100 000 TEUni. Mullune vedude maht aga kasvas aasta varasemaga võteldes 1,8 korda, jõudes 262 000 TEUni.

Raudteevedude kasv aga seosus Hiina riigi poolse subsideerimisega, mida 2016. aasta kohta hinnati kogusummas 88 miljoni dollari suuruse summaga, millega kaeti peaaegu täielikult Venemaa poolt kehtestatud raudteetariifid. Sellise sammuga vähendati ettevõtjate jaoks ühe kaubakonteineri töötlemise maksumust ligi 40 protsendi võrra 9000 dollarilt 5500 dollarini.

Kui tariifid jäävad endiseks, siis prognoositakse kaubavedude mahu kasvu raudteel 2020. aastaks poole miljoni TEUni. Suurim raudtee konteinervedude maht võiks olla isegi miljon TEUd, kuid sellist arengut piirab asjaolu, et Eurooplastel ei ole nii suures koguses kaupasid Hiinasse tagasi saata. Tühjade konteinerite vedu aga pole just kuigi ahvatlev äri.

Kuivõrd Euraasia majandusühenduse riigid kauplevad omavahel peamiselt energiaressurssidega, mida asjatundjate hinnangul pole võimalik transportida konteineritega, siis ei ole ka nendelt transiitriikidelt tühjade konteinerite täitmisel abi oodata.

Uurijad nimetasid Hiina ja Euroopa vaheliste kaubavedude suurima takistusena infrastruktuuri arengu mahajäämust, sest näiteks Valgevene ja Poola piiril asuvate terminalide läbilaskevõime on piiratud.

Tagasi üles