Turistideks «maskeeritud» Brüsseli inspektorite salaoperatsioon on paljastanud keelatud aju- ehk triivvõrkude laialt levinud kasutuse Sitsiilia ja Ponza saarte kalalaevadel. Kohalikud võimud vaatavat patule läbi sõrmede.
Brüsseli agendid püüavad Sitsiilia röövkalamehi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllatusreidid kujutavad endast ELi kalandusvoliniku Maria Damanaki katset ebaseadusliku kalastamisega rinda pista. Eeldatavasti alustatakse Itaalia suhtes rikkumismenetlus. Ilmselt saab riik endale Euroopa Kohtult kaela kopsakad trahvid.
Mõned rikkumistelt tabatud laevad olid saanud ajuvõrkude kasutamise lõpetamiseks riiklikke subsiidiume. EL keelustas ajuvõrgud aastal 2002. Sellised võrgud on mitme kilomeetri pikkused ja nende abil püütakse üliväärtuslikku harilikku tuunikala, aga ka mõõkkala.
Harilik tuunikala on ohustatud liik, mis tuleb Vahemerre Atlandi ookeanist. Võrkudesse satub lisaks ülalmainitud kaladele ka teisi ohustatud liike: vaalu, delfiine, haisid, kilpkonni ja linde.
«Missiooni tulemused tõestavad, et Itaalia võimud ei ole ajuvõrkude kasutamise keeldu jõustanud,» ütlesid inspektorid Sitsiiliast tagasi pöördudes, kus neil turiste mängides õnnestus kipreid ninapidi vedada.
Financial Timesi kätte sattunud raportist võib ühtlasi lugeda, et «Itaalia võimud sallisid» ülalmainitud tegevust «täiel määral».
Damanaki tõstatas ebaseadusliku kalapüügi küsimuse Brüsselis teisipäeval, kus kohtus Itaalia värske põllumajandus- ja kalandusministri Saverio Romanoga.
Brüsseli pressiesindaja sõnutsi lubas Romano asjaga tegeleda.
Romano on ise samuti pärit Sitsiiliast. Praegu käib tema suhtes juurdlus väidetava koostöö asjus maffiaga, minister eitab süüd. Tema ministeerium keeldus ELi raportit kommenteerimast, kuid kinnitas, et on selle kätte saanud.
Euroopa Kohus andis Itaaliale kaks aastat tagasi korralduse asuda viivitamatult jõustama ELi ajuvõrkude keeldu, kuid ei kehtestanud tookord sanktsioone.
Üks ametlik Itaalia allikas ütles, et seekord võib Itaaliat tabada koguni 100 miljoni euro suurune trahv. Sellises suurusjärgus trahvisumma pidi 2005. aastal tasuma Prantsusmaa, mis jäi vahele alamõõduliste kalade püügiga.
Aastast 1998 on Itaalia kalandus agara lobitöö tulemusel võidelnud välja 97 miljonit eurot ajuvõrkudest loobumise toetust.
Teoreetiliselt võiksid võimud röövpüügilt tabatud alustelt kalastusload ära võtta, kuid seda pole kordagi tehtud – kuigi rannavalve on alates aastast 2002 konfiskeerinud enam kui 3000 kilomeetri jagu ebaseaduslikke ajuvõrke.
Damanaki tahab seada sisse ka skeemi, mille aluselt kipper-võrukaelad «juhilubadest» ilma jäetakse, kui nad teatud arv kordi vahele on jäänud.
Itaalia rannavalvel on rasked ajad. Üha rohkem auru kulub Liibüast tulevate põgenike peale ja seetõttu on nad mures, et röövkalastajate jahtimiseks ei jätku ressursse. Röövpüügi kõrvalt aitavad mõned alused ka maffial narkootikume vedada.
Copyright The Financial Times Limited 2011.