Eesti inimesed suitsetavad vähem kui kunagi varem

Suitsetaja.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Eesti täiskasvanud inimesed pole kunagi suitsetanud nii vähe kui praegu. Lisaks tahavad inimesed suitsetamisele üha rangemaid piiranguid, selgub konjunktuuriinstituudi uuringust.

Kui instituudi direktor Marje Josing andis hiljuti riigi alkoholi- ja aktsiisipoliitikate hävitavaid hinnanguid, siis tubakapoliitika vallas saab raporteerida peamiselt häid uudiseid, alustas Josing tänast tubakauuringut tutvustavat pressikonverentsi. Olgu ka öeldud, et viimatise alkoholi- ja piirikaubanduse uuringu tellis tootjate huvisid esindav Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, antud tubakauuringu aga sotsiaalministeerium. 

Josing, kes on alkoholi- ja tubakatarbimise harjumusi juba aastakümneid uurinud, alustas isikliku näitega ja meenutas 90ndate algusaegu, mil ta konjunktuuriinstituuti tööle läks. «Toonase direktori kabinetis peeti nõupidamisi niimoodi, et midagi polnud näha. Nii kõvad suitsetajad olid toas,» rääkis ta.

Paljud olukorrad, mis olid tavapärased veel 20 aastat tagasi ­– suitsetamine tööruumides, lennukites, restoranides – ei ole mõeldavad enam tänapäeval. See näitab inimeste hoiakute ja teadlikkuse olulist paranemist, leidis Josing. Samuti annab see tunnistust, et riigi küllaltki sirgjooneline poliitika tubaka müüki, hinda ja kättesaadavust piirata, on vilja kandnud, lisas ta. 

Eesti täiskasvanud elanikest suitsetas 2016. aastal 22 protsenti ehk veidi üle viiendiku. Võrdluseks, 2014. aastal oli suitsetajaid 26 protsenti, 1979. aastal aga lausa 34 protsenti. Huvitav on veel see, et kui meeste suitsetamine on viimase 20 aastaga oluliselt vähenenud, siis naiste suitsetamine on jäänud ligikaudu samale tasemele.

 

Eesti inimesed suitsetavad vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Need, kes suitsetavad, teevad seda väiksemas koguses kui Euroopas tavaks. Rõõmusõnumina rõhutas Josing seda, et märgata on ka suitsetamise vähenemist noorte hulgas. Näiteks 15–16-aastaste poiste ja tüdrukute osakaal, kes on viimasel 30 päeva jooksul suitsetanud vähemalt ühe sigareti päevas, on langenud kolmandiku võrra. 

Kui tavalisi sigarette pruugime me vähem kui Euroopas, siis e-riigile kohaselt katsetame me agaramalt alternatiivseid tubakatooteid, eeskätt e-sigaretti. Viimase 12 kuu jooksul proovis seda näiteks 11,2 protsenti elanikkonnast. Kokku on e-sigaretti proovinud enam kui viiendik inimestest, millega platseerume Euroopa riikide seas neljandale kohale. 

Suitsetatakse üks soojamaareis või kuupalk

Kui arvestada, et 2016. aastal maksis pakk keskmise hinnaklassiga sigarette 3,23 eurot, siis inimene, kes suitsetab päevas paki, kulutas aastas tubaka peale 1175 eurot. See summa võrdub ühe igati viisaka soojamaareisiga või enam-vähem keskmise netopalgaga. Kui võrrelda keskmise paki hinda aga keskmise salasigareti paki hinnaga, on viimane märgatavalt odavam – hinnanguliselt 1,92 eurot.  

Kuna hinnavahe on märkimisväärne, on illegaalsete sigarettide osakaal meie turul jätkuvalt üpris kõrge, umbes 20 protsenti. Olgu öeldud, et võrreldes 2015. aastaga, mil seda viimati uuriti, on salasigarettide turg isegi protsendipunkti võrra kasvanud.

Lisaks on kasvanud sigarettide ostmine välismaalt – kui 2015. aastal ostis ise sigarette välismaalt kaasa 13 protsenti suitsetajatest, siis 2016. aastal 27 protsenti suitsetajatest. Selle näitaja on selgelt üles vedanud aktiivne alkoholikaubandus Lätiga. Josingu sõnul minnakse Lätti endiselt odavama alkoholi järele, kuid üha sagedamini võetakse sealt kaasa ka sigarette.  

«Muidugi on see trendina murettekitav. See on asi, millel tuleb silma peal hoida,» ütles ta, lisades, et ilma piirikaubanduseta võiks Eestis isegi tubakaaktsiisi tõsta. «Kuna salaturg on kasvanud ja piirikaubandus samuti, siis peame olema hoolikamad ja mitte aktsiisitõusudega tormama,» selgitas ta.  

Suitsud on Eestis väga kättesaadavad

Uuringu üks järeldus oli ka see, et tubakatooted on Eesti tarbijatele väga kergelt kättesaadavad. Majandustegevuse registri järgi oli 2017. aasta juulis Eestis 2555 tubakatoodete jaemüügikohta. Aastaga kasvas müügikohtade arv 48 võrra.

Suurenenud aktsiisimäära mõjul kasvas sigaretipaki keskmine hind 2016. aastal 5,2 protsenti ning maksis 3,23 eurot. Sissetulekute kiire tõusu tulemusel on tubakatooted vaatamata kasvanud hinnale muutunud elanikele rahaliselt kättesaadavamaks. Samas, nagu öeldud, kiiremat hinnatõusu ei võimalda salaturg ja Läti piirikaubandus. 

Lisaks selgub veel uuringust, et Eesti elanikud toetavad tubakapoliitika riiklikku reguleerimist. Väheste või rangete piirangutega tubakapoliitikat pidas vajalikuks 76 protsenti vastanutest.

Tagasi üles