Balticconnectori gaasitrassi ehitaja sai lõplikult paika: ehitusleping sõlmitakse neljapäeval

Maagaas

FOTO: Aldo Luud/Õhtuleht

Teisipäeval sai lõplikult paika Eesti- ja Soomevahelise Balticconnectori gaasitrassi ehitaja ning ehitusleping sõlmitakse neljapäeval.

«Täna sai lõplikult paika lepingu sõlmimine Balticconnectori gaasiühenduse merealuse osa ehitajaga. Elering ja Baltic Connector OY sõlmivad ehitajaga lepingu ülehomme ehk neljapäeval. Ehitaja nime ja muud detailid avaldame pärast lepingu sõlmimist,» ütles Eesti gaasivõrgu halduri Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Samuti on Köstri sõnul lõppjärgus Balticconnectori Eesti maismaaobjektide ehk Kiili-Paldiski toru ning Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade riigihanked. «Ka nende ehituslepingud loodame sõlmida lähemal ajal,» märkis ta.

Balticconnectori mereosa ehitushankele laekus eelmise aasta sügisel kolm eelpakkumust ning lõplikud pakkumused saabusid veebruari alguses. «Kuna pakkumused olid väga mahukad, võttis hanke vastavuse kontroll aega märtsini. Ajagraafik oli sellisena planeeritud,» ütles Eleringi pressiesindaja Kätlin Klemmer.

Mereosa hankeid korraldab Elering koostöös Soome riigifirmaga Baltic Connector OY ning maaosa hanked korraldab Elering ise.

Kiili piirkonnast kuni Paldiskini kulgeva uue gaasitorustiku ehituseks laekus kolm ning nii Paldiski kui Puiatu kompressorjaamade ehituseks neli pakkumust. Eleringi teatel on tegemist valdavalt välismaiste ettevõtetega.

Märtsi alguses kinnitas valitsus eelnõu Balticconnectorile hoonestusloa andmiseks ja suurendas investeeringute tegemiseks Eleringi aktsiakapitali 40 miljoni euro võrra.

Gaasitoru ehitustööd algavad 2018. aasta kevadel ning gaasitoru on kasutusvalmis 2020. aastal. Projekti kogumaksumus on 250 miljonit eurot.

150 kilomeetri pikkune Balticconnectori gaasitoru algab Kiili lähistelt Harjumaal, möödub Keila linnast ja läheb merre Paldiskis, planeeritava LNG terminali juures. Soome poolel jõuab gaasitoru maismaale Inkoos ning liitub Soome gaasivõrguga Siuntios. Balticconnectori projekti kaasrahastab 75 protsendi ulatuses Euroopa Liit.

Tagasi üles