Ministeerium: Eesti kaotab ELi toetuste erisuse tõttu 120 miljonit

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: ERIK PROZES/

Maaeluministeeriumi asekantsleri Marko Gorbani sõnul kaotab Eesti Euroopa Liidu (EL) põllumajandustoetuste erinevuse tõttu ligi 120 miljonit eurot.

«Käesoleva perioodi (2014–2020) keskmisena saab Eesti põllumees otsetoetusi 136 eurot hektari kohta. Samal ajal saab tema ametivend Euroopast keskmiselt ligikaudu 240 eurot hektari kohta. Arvestades, et meil on põllumajandusmaad ligikaudu miljon hektarit, saab igaüks lihtsa matemaatilise tehtega arvutada, kui palju meie põllumajandussektor saaks sissetulekutoetust erinevate toetustasemete korral,» ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ministeeriumi ajaveebi vahendusel.

«Samas tuleb arvestada, et see on ainult mündi üks külg. Kui võrdleme, kui palju me saame maaelu toetusi hektari kohta, siis on seda rohkem kui ELis keskmiselt – Eestis on see näitaja 123 eurot, ELis 81 eurot. Ja kui vaadata toetuste taset erinevate põllumajandust iseloomustavate näitajate puhul, olgu selleks tööjõu ühik või toodang, küündivad meie näitajad samuti üle Euroopa Liidu keskmise. Need on argumendid, millega peame otsetoetuste võrdsustamise aruteludes samuti arvestama,» lisas Gorban.

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teatise kohta tekitas Gorbani sõnul enim vaidlusi just otsetoetuste võrdsustamise vajaduse mainimine järelduste tekstis. «Selles küsimuses oli kaks vastasleeri – ühel pool Balti riigid ja Poola ning teisel pool kõrgemate otsetoetuste tasemetega liikmesriikide esindajad, kes seisavad otsetoetuste võrdsustamise vastu, põhjendades seda tootmisele ja tootmise sisenditele tehtavate kulude erinevusega,» märkis asekantsler.

Baltimaad, Poola ja Slovakkia jäid eelmisel esmaspäeval Euroopa Liidu põllumajanduse- ja kalanduse nõukogul põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamises teiste liikmesriikidega eriarvamusele.

Ülemöödunud nädalal allkirjastasid Baltimaade ja Poola põllumajandusministrid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku käsitleva ühisdeklaratsiooni, leppides kokku ühises läbirääkimispositsioonis kõnelustes Euroopa Komisjoniga ÜPP tuleviku üle pärast 2020. aastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles