/nginx/o/2018/03/27/7729659t1he19e.png)
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on küberjulgeoleku tegevuses läbi kukkunud ning selle julgeolekunõukogu tegevus ei vasta tänapäeva nõuetele, leiab Eesti diplomaat ja Rahvusvahelise Küberstabiilsuse komisjoni (GCSC) juht Marina Kaljurand.
Video. Marina Kaljurand: ÜRO on läbikukkunud, iganenud ja vana (8)
27. märts 2018, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Küberturvalisus ei tohi olla teemaks ainult rikastes valgetes riikides. Oluline on globaalselt kõigi teadlikkuse tõstmine ja koolitamine, kuid samal ajal peavad eesmärgid olema väga selged. ÜRO on teinud suurepärast tööd ja otsustas juba aastal 2013, et rahvusvahelise õigus kehtib täies ulatuses ka kübermaailmas. Aastal 2015 kinnitas ÜRO seda üle, kuid siiamaani on lahendamata küsimus, kuidas seda teha,» ütles Marina Kaljurand möödunud nädalal Tallinnas toimunud küberturbekonverentsil Nordic-Baltic Security Summit.
Kaljurand viitas sellele, et rahvusvahelise õiguse ülevõtmine reaalsesse ellu on äärmiselt keeruline ning kübermaailma veelgi komplitseeritum.
«Kahjuks pole arengud ÜROs viimastel aastatel olnud positiivsed ning 2017. aastal ei ole me võimelised isegi kinnitama seda vana lauset, et rahvusvaheline õigus kehtib ka kübermaailmas. Miks? Kuna ideoloogiline jagunemine riikide vahel kasvab,» ütles diplomaat.
Kaljuranna sõnul on ühel pool sellised riigid nagu Eesti, kes näevad IT-arengust tõusvat kasu nii valitsemisele, majandusele, kultuurile, inimestele ja inimõigustele – kogu ühiskonnale. Teiselt poolt on aga riigid, kes näevad IT-arengus võimalust sekkuda siseasjadesse ja tegeleda lääne väärtusi kandvate kodanike ajupesuga.
«Eraldumine ei vähene, vaid kasvab. See on põhjus, miks ÜRO möödunud aastal läbi kukkus,» sõnas Kaljurand.
See ei ole Kaljuranna sõnul aga maailma lõpp, kuna edumeelsed riigid saavad moodustada klubi ka väljaspool ÜROd.
«Ma ei ole ÜRO fänn. Ta on vana, iganenud ning tema julgeolekunõukogu ei vasta 21. sajandi nõuetele. Kuid see on ainus, mis meil on, ja kuni meil midagi paremat pole, siis peame saama kokku, rääkima ja leidma lahendusi,» lisas ta.
Samal konverentsil esinenud keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Gross rääkis näiteks, et rahvusvahelist küberkuritegevust on väga keeruline uurida, kuna pole selge, kellel on õigus jagada uurimisorganitega andmeid. Tehnoloogiaettevõtted võivad olla näiteks USA omad, aga nende serverid asuvad Soomes.
Puuduvad rahvusvahelised kokkulepped, kuidas sellistes olukordades tegutseda. Grossi sõnul on küll olemas vastav Budapesti konventsioon, kuid sellega on ühinenud vaid veerand maailma riikidest.
Vaata Marina Kaljuranna esinemist täispikkuses allolevas videos: