Riik jätab eakad internetikasutamise uuringust välja
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
27. märts 2018, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi õiguskantsler Ülle Madise on korduvalt rõhutanud, et riik peaks internetikasutamise andmeid koguma ka üle 75-aastaste inimeste kohta, ei kavatse uuringu tellija, majandusministeerium seda teha.
Statistikaamet teeb leibkondade internetikasutust kaardistavat uuringut, mille käigus küsitletakse praegu vaid kuni 74-aastaseid inimesi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemi asekantsleri Siim Sikkuti sõnul võiks see nii jäädagi.
Ta põhjendas seda sellega, et praegu küsitletakse juba 65–74-aastaseid inimesi ning nad ei näe olulisi erinevusi nende ja nendest vanemate inimeste internetikasutuse osas. Lisaks tooks see eakamatele täiendava koormuse, lisas ta. Sikkuti sõnul saab 75-aastaste ja vanemate internetikasutajate kohta infot juba praegugi erinevate andmekogude omanikelt.
Ta tõi kaks näidet. Maksuameti andmetel oli mullu füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitanud 9249 inimest, kes on 75-aastased või vanemad. Nendest lõviosa ehk 8194 esitas deklaratsiooni e-maksuameti kaudu. Riigi Infosüsteemide Ameti andmetel oli teabeväravas eesti.ee aktiveerinud e-posti aadressi 8119 inimest, kes on sündinud 1943. aastal või varem. See on Sikkuti sõnul piisav teave vanemaealiste interneti kasutamise harjumuste kohta.
«Samuti on võimalik vanemaealiste poolt interneti kasutamise kohta saada andmeid sideettevõtjatelt, kommertspankadelt või e-poodide pidajatelt,» lisas ametnik.
Madise: me ei saa vanemaealisi välja lõigata
Õiguskantsler Ülle Madise on möödunud aastal aga korduvalt rõhutanud, et me ei tohi eakamaid inimesi, kes moodustavad elanikkonnast 10 protsenti, ühiskonnast välja lõigata ja nad internetikasutamise uuringu valimist lihtsalt välja jätta.
Madise sõnul näeb põhiseadus ette, et kõik on seaduse ees võrdsed. «Erinev kohtlemine vanuse tõttu võib olla põhjendatud vaid juhul, kui selleks on kaalukas põhjendus ning piirang on proportsionaalne,» leidis ta. Praegu see nii ei ole.
Madise ütles, et juurdepääs internetile on tänapäeval enamiku Eesti inimeste jaoks enesestmõistetav ning vastava teenuse olemasolu võib pidada esmatarbekaubaks. Ka vanemate inimeste jaoks on arvutioskuste õpe ning internetikasutus seotud subjektiivse heaolu ning elukvaliteediga, lisas ta.
«Arvestades e-riigi teenuste ning elektrooniliste kommertskanalite pidevat arengut ja oodatava eluea kasvu, ei ole mõistlik IKT oskuste parandamisele vanusepiiri tõmmata,» selgitas Madise.
Kuigi õiguskantsler peab tõenäoliseks, et vanemate kui 74-aastaste inimeste hulgas on internetikasutus teiste vanusegruppidega võrreldes väiksem, ei tohiks selle kohta ajakohaste andmete saamise vajadust pidada vähetähtsaks.
«Eeltoodut arvestades on väga oluline koguda andmeid ka vanemate kui 74-aastaste inimeste internetikasutuse kohta. Puudub kaalukas põhjus eristamaks 75-aastaseid ja vanemaid inimesi ülejäänud elanikkonnast internetikasutuse andmete kogumisel ning seetõttu ei ole põhjendatud nende uuringust väljajätmine,» on Madise kindel.