/nginx/o/2018/02/21/7606425t1hd56c.jpg)
Kuna valitsus otsustas, et Eesti osaleb maailmanäitusel vaid juhul, kui osalevad ettevõtted maksavad poole maksumusest, jääb Eesti Dubai EXPOst kõrvale.
Mihkelson võrdleb Eesti kõrvale jäämist Dubai EXPOlt olümpiamängudelt puudumisega (1)
27. märts 2018, 10:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähtaeg ettevõtjatele oma osalemissoovidest teada anda oli möödunud pühapäeval, 25. märtsil. Ettevõtjad tõid oma tagasisides välja, et ühekordsest suursündmusel osalemisest Pärsia lahe piirkonnas majandussuhete arendamiseks ei piisa.
«Oleme ettevõtjatega alates üle-eelmise aasta algusest nõu pidanud, kas meil oleks mõistlikum osaleda EXPO-l või avada kõigepealt Eesti riigi välisesindus Araabia Ühendemiraatides. Ettevõtjad andsid meile teada, et nad sooviksid küll osaleda EXPO-l, aga püsiva esinduse loomine on praegu esmatähtis,» sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
«See uudis on võrdeline teatega, et kuna Eestil pole medalilootusi, siis me ei osale järgmistel olümpiamängudel,» kommenteeris Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson valitsuse otsust. Mihkelson lisas, et on kahju, kui valitsuse ambitsioonitu otsus ka tegelikult jõustub.
«Asetada kogu vastutus ettevõtjatele on küüniline ning ei arvesta reaalsust. Kuidas saab eeldada, et Eesti ettevõtjad, kes alles otsivad võimalusi Laheriikidesse jõudmiseks, maksaksid kinni poole kogu riigile olulisest promoüritusest,» lausus Mihkelson lisades, et me ei ole parimagi tahtmise juures samal tasemel kui Põhjamaad.
«Küll aga teatasid meie lõunanaabrid juba eelmisel aastal, et Läti osaleb Dubai EXPOl. Kas Eesti annab tõepoolest alla? Jutt sellest, et teeme parem EASi esinduse ja saatkonna on kui Tootsi rehkendus. Tegelikult tehakse selliste uudistega tulevaste diplomaatide töö seal vähemalt esiotsa päris keeruliseks,» kommenteeris väliskomisjoni esimees.
«Valitsuse otsus loobuda osalemast Dubais EXPOl 2020 oli vale ja lühinägelik. Seda ajal, kus uute turgude leidmine meie ettevõtetele on väga oluline ja riik peaks neid püüdlusi toetama. Seda nii Pärsia lahe riikide majandussuhete kontekstis kui laiemas rahvusvahelise kaubanduse plaanis. Eesti majanduse tervise oluline komponent on ekspordi laiendamine,» oli valitsuse otsuse vastu ka Urmas Paet.
«Ütlesime, et meie ettevõtete seas on neid küll, kelle jaoks see on oluline, ettevõtted on kindlasti valmis panustama, aga 50 protsenti omaosalust on natuke utoopiline, see ületab meie ettevõtete võimeid,» kommenteeris Dubai EXPOst kõrvale jäämist kaitsetööstuse liidu tegevjuht Ingmar Pärnamäe ERRile.
Kaubandus-tööstuskoja kommunikatsioonijuht Epp Joala lisas, et nendeni ministeeriumi päring ei jõudnudki, ehkki nad teavad, et kiri välja saadeti.
«Aga me poleks suurt midagi ka arvanud, sest oleme oma seisukoha juba varem välja öelnud: Eesti ei peaks EXPO-l osalema ja seda rahalist vahendit peaks kasutama pigem erialamessidel osalemiseks,» lausus Joala ERRile.
Eesti riik soovib avada EASi välisesinduse Araabia Ühendemiraatides selle aasta teises pooles. EASi välisesindajal on aasta läbi kohapeal olles võimalik luua pikaajalisi ärisidemeid Eesti ettevõtete jaoks. Lisaks planeerib valitsus Araabia Ühendemiraatides ka Eesti suursaatkonna avamist, mis annaks parema võimaluse toetada piirkonnast huvitunud Eesti ettevõtjaid.
«Eesti majanduse jaoks on ekspordivõimekuse kasvatamine üks olulisemaid arengusuundi, kui mitte kõige olulisem. Meie ettevõtete eksport on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud ja soovime, et see selliselt ka jätkuks,» kommenteeris minister. «Araabia Ühendemiraatides Eesti toodete ja teenuste müümine ei saa olema niisama lihtne. Oleme ettevõtjatega ühel nõul – meil on mõistlik alustada püsiva pidepunkti loomisega ja seejärel panustada erialamessidel ja suurüritustel osalemisse,» lisas minister Urve Palo.
Eesti ettevõtted ei ole veel märkimisväärses mahus oma tooteid ja teenuseid Pärsia lahe piirkonda eksportinud. Huvi on meie firmadel aga olemas, eriti IT-valdkonnas, kaitse- ja toidutööstusel, aga ka rõiva-, mööbli- ja kosmeetikatootjatel ning logistikafirmadel.
«Kui Dubai EXPO-le minekuks ei ole riigil ja ettevõtjatel piisavalt raha, siis on mõistlik alustada kõigepealt EASi välisesinduse avamisega. Pärsia lahe ümbrus on tuleviku mõttes oluline piirkond ning vajame Eesti ettevõtete ekspordi suurendamiseks seal püsivat diplomaatilist kohalolu,» selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Eesti on varem osalenud EXPO-l ainult nendes riikides, kus on Eesti riigi välisesindus juba olemas. Viimati osaleti Milanos toimunud EXPO-l, mille järel küsiti ka ettevõtjate tagasisidet osalemise kohta. Analüüs näitas nii poolt- kui vastuargumente EXPO-l osalemiseks. Ettevõtjatelt küsiti uuringus, kas nad jäid kogemusega rahule ning kas neil oleks huvi ka järgmisel EXPO-l osaleda. Enamik ettevõtjate kogemusi olid pigem positiivsed.
Samas märgiti eelmise EXPO analüüsis, et erinevalt erialamessidest on EXPO tavainimesele suunatud sündmus, kus ärikontaktide loomine on pigem kõrvaltegevus. Milano EXPO-l osalemise kogemuse hindamisel tuli ka arvestada, et Itaalias on Eestil olemas oma aktiivne suursaatkond, kes aitas Eesti väljapanekule suuremat kõlapinda saavutada.
MKM saatis palve Dubai EXPO-l osalemissoovidest teada anda Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate Keskliidu, Puitmajade Liidu, Toiduliidu, Meretööstuse Liidu, Eesti Keemialiidu, Eesti Turismifirmade Liidu, Teenusmajanduse Koja ja Kaitsetööstuse Liidu ettevõtetele.