Postimehe kalkulaator: kui palju pead sa oma palga juures trahvi maksma

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Purjus peaga rooli istumine läheb tulevikus rikastele oluliselt kallimaks.

FOTO: Elmo Riig

Valitsus otsustas siduda osade raskemate väärtegude trahvid inimeste sissetulekuga. Postimehe trahvikalkulaator aitab välja rehkendada, kui palju trahvi pead sa oma palga juures maksma.  

Kui praegu karistatakse väärtegude eest trahviühiku (ülemmäär 300) põhimõttel, siis uus palgapõhine süsteem toob mängu päevamäära. See arvutatakse välja süüdlase keskmise päevase sissetuleku põhjal ja korrutatakse läbi politsei poolt määratud päevamäärade arvuga, mis võib jääda 3 ja 300 vahele.

Et asi selgemaks teha, toome järgnevalt välja väärteokoosseisud, kus sissetulekupõhised trahvid üldse kehtima hakkavad. Sinna juurde oleme politseilt küsinud KESKMISED päevamäärade arvud, mis nende väärtegude toimepanejatele 2017. aastal määrati. Sissetuleku põhise trahvi välja arvutamiseks tulebki kalkulaatorisse kanda järgnevad päevamäärad:

 

Selgituseks olgu veelkord rõhutatud, et need on vaid keskmised päevamäärad. Pole välistatud, et päevamäärade arv võib olla ka 10, aga küündida ka 300ni. Viimasel juhul oleks trahvid erakordselt krõbedad.

Kui praegu läheb nö astmeliseks vaid käputäis väärtegusid, siis seaduse välja töötanud justiitsministeerium ei välista, et sissetulekupõhised trahvid laienevad peagi ka teistele väärtegudele. 

Miks siis uus süsteem sisse viidi? Suurem õiglus, põhjendas ministeerium. Eesmärk on see, et trahv mõjutaks kõiki inimesi samaväärselt – nii neid, kes teenivad 500 eurot, kui neid, kes saavad kuus 4500 eurot. Kui kõik saavad näiteks 1200 eurot trahvi, on selge, et see lööb valusamalt madalapalgalist kui kõrgepalgalist.

Kui võtta aluseks sama joobes peaga sõitmise väärteokoosseis, siis hetkel oleme olukorras, kus miinimumtöötasu saajale on kõrgeima trahvi mõju tervenisti 8,6 korda raskem kui Eesti Vabariigi ministri töötasu saavale süüdlasele. Selline olukord vähendab aga kõrgepalgaliste karistustundlikkust ja muuda neile rahalise karistuse kandmise kergemaks.

Samas on kummaline see, et trahvide tegemisel ei arvestata üldjuhul dividenditulu. See tähendab, et kui inimene saab näiteks ettevõttest miinimumpalka või selle lähedast töötasu, aga võtab igal aastal oma ettevõttest suurt dividenditulu, maksab tema trahvi lähtuvalt ikkagi palgast. 

Justiitsministeerium selgitas, et maksustatava tulu hulka kuulub vaid selline dividenditulu, mida residendist füüsiline isik on saanud välisriigi juriidiliselt isikult. Samasugune kord kehtib ka kuritegude eest kohaldatavate rahaliste karistuste korral.

Seadus peaks jõustuma 2019. aasta 1. veebruarist. Trahvisüsteemi muutus tooks riigieelarvesse igal aastal juurde umbkaudu 10 miljonit eurot. 

Tagasi üles