Tuntud Eesti ettevõtjad panid siinsele luteri kirikule õla alla

Ettevõtjad (vasakult): Heiti Hääl, Väino Kaldoja, Jüri Kraft

FOTO: Fotokollaaž/Postimees

Terve rida Eesti tuntud ettevõtjaid on otsustanud koos EELK peapiiskopi Urmas Viilmaga luua kiriku juurde eraldiseisva sihtasutuse EELK Toetusfond. Heategevusfondi peaeesmärgiks on tagada, et kirik oleks Eesti inimese jaoks igal võimalikul eluhetkel olemas.

«Riigi rahastus kadus juba Eesti ajal ära, aga siis oli EELK-l palju liikmeid. Praegu on meil palju selliseid liikmeid, kes ei tunne otsesest teadlikkust oma toetamise võimalusest,» ütles äsjaloodud toetusfondi tegevjuht Annely Neame, viidates luteri kiriku järjest napimaks jäävatele sissetulekuallikatele, milleks seni on olnud liikmeannetused.

Seejuures ei käi jutt rahast, mis on mõeldud otse Kiriku Varahaldusele kirikuhoonete haldamiseks ja mida rahastab riik läbi pühakodade programmi koos kohalike omavalitsustega. «Isegi seda raha ju ei piisa, et kirikuid korras hoida,» tõdes Neame.

Heategevusfondi asutasid eraisikutena Estonia Klaverivabriku omanik Indrek Laul, kes on fondi nõukogu esimees, suhtekorraldaja Janek Mäggi, kes on fondi nõukogu aseesimees, autoettevõtja Väino Kaldoja ning EELK peapiiskop Urmas Viilma. Lisaks neile kuuluvad sihtasutuse nõukogusse Konesko omanik Mart Hirtentreu, ettevõtja ja investor Jüri Ehasalu, rõivatööstur Jüri Kraft ja kütuseärimees Heiti Hääl. 

Neame kinnitusel tegid ettevõtjad fondi luues ka isikliku panuse sellesse, täpseid summasid fondi tegevjuht aga välja tuua ei soovinud. «Kirikul ei ole ju vaja raha enda jaoks, kirikul on vaja raha selleks, et tegevused saaksid toimuda. Praegu on näiteks olukord selline, et enamus kirikutes on talvel miinuskraadid, seal ei saa midagi tehagi. Kasutatakse võib-olla mõnda väikest ruumi kuskil kõrval, rääkimata, et pastoraalid on remontimata ja need kirikud on täis kunstiväärtusi,» kirjeldas ta.

Äsjaloodud EELK Toetusfondi eesmärk on toetada Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut kristliku usu, maailmavaate ja kultuuri hoidmisel ning pärandi säilitamisel Eestis. «Me oleme teinud palju sellist uurimistööd, kustkaudu me teame, et inimesed ikkagi ootavad, et kirikud oleksid olemas, sinna oleks võimalik minna, kui tahetakse,» rääkis Neame. See on tema kinnitusel ka fondi peamine eesmärk, tagadagi, et kirikud oleks inimeste jaoks olemas kogu nende elukaare vältel. 

EELK Toetusfondi kaasasutaja ja nõukogu esimehe Indrek Lauli sõnul on fondi eesmärk pakkuda inimestele võimalust toetada kirikut tema ühiskondliku rolli täitmisel. «EELK Toetusfondi mõte on kodanikualgatus, kus aktiivsed Eesti inimesed tahavad oma riigi vaimset keskkonda kirgastada ning pärandit väärtustada. Ühistegevus, mille eesmärk on Eesti elu paremaks muutmine, on loomupärase arengu tagatis,» märkis Estonia Klaverivabriku juht.

Fondi nõukogu aseesimehe Janek Mäggi sõnul on fondil tegus nõukogu, tegevjuht ning iseseisev identiteet. EELK Toetusfond hakkab koguma annetusi avalike kampaaniatega, millega finantseerib konkreetseid projekte. «Eripära võrreldes tavaliste annetustega on eelkõige see, et fond kogub raha ja finantseerib käegakatsutavate tulemustega asju, mille puhul annetaja tunneb, et tal on olnud projektis osa ja ta on aidanud seda ellu viia,» kirjeldas ta.

Autoettevõtja Väino Kaldoja põhjendas fondile õla alla panemist sellega, et ettevõtja ülesanne on oma toetuse kaudu muuta Eestit paremaks nendes elulõikudes, kus mulle tundub, et riigi tugi on ebapiisav või olematu, kuid kodanikkond seda vajab ja eeldab. «Eesti ettevõtjad tahavad, et Eesti kultuuri kõik võtmevaldkonnad areneksid ja õitseksid. Kirik on initsiatsioon, mille kaudu väga suur osa ühiskonnast end avab – endale, perekonnale, osad ka ühiskonnale. Ma usun, et me peame Eesti pidepunkte tugevdama ning selleks on vaja ühiskonna toetust,» lausus Kaldoja.

Kirikut toetavasse fondi eraisikuna panustav EELK peapiiskop Urmas Viilma märkis, et ettevõtjatelt tulnud algatus teha ühiskonna sidusamaks muutmise nimel kirikuga koostööd on tänuväärt. «Erinevate ühiskonnagruppide koostöös saame Eesti inimeste turvatunde suurendamiseks ja kultuurilise identiteedi tugevdamiseks palju ära teha,» sõnas EELK peapiiskop.

Heategevusfondi esmaesitlus toimub pühapäeval, 25. märtsil Tartu Jaani kirikus, kuhu juurde toetusfond loodi. Palmipuudepüha jumalateenistuse järel toimuva EELK Toetusfondi tutvustusürituse raames kingib ettevõtja Indrek Laul Tartu Jaani kirikule ka kontsertklaveri 225, mille hinnanguline maksumus on 60 000 eurot, ning toimub kontsert, kus musitseerivad Eesti tunnustatud muusikud Liisa-Maria Marrandi, Peeter Paemurru, Piia Paemurru, Andre Hinn, Margus Riimaa, Jorma Toots ja Tanel Joamets.

Tagasi üles