Eesti tahab Brexiti järgselt siia Suurbritannia meediamaju meelitada (1)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brexit.
Brexit. Foto: Kirsty Wigglesworth/AP

Eesti tutvustab märtsi lõpus Londonis Suurbritannias baseeruvatele meediateenuste osutajatele Eesti majandus- ning õiguskeskkonda, kuhu Brexiti järgselt oma tegevus registreerida, et võimaldada neil oma teenuseid jätkuvalt edastada euroliidu meediamaastikul.

Märkimisväärne hulk praegu Euroopas tegutsevaist meediateenuste pakkujatest asuvad Suurbritannias. Tulenevalt brittide peatsest lahkumisest Euroopa Liidust, kaaluvad umbes 1200 Suurbritannias registreeritud telekanalit alternatiivseid riike, kust oleks võimalik oma teenuseid jätkuvalt EL turule edastada.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on Eesti atraktiivne hea ärikeskkonnaga riik, kuhu Suurbritannias registreeritud meediakanalid võiksid oma tegevuse kergesti tuua. «Eestil on teiste riikidega võrreldes eelisena pakkuda eelkõige tõhus digitaalne ärikeskkond, sealhulgas kiire ja lihtne ettevõtte asutamine ja asjaajamine, vähene bürokraatia, läbipaistev maksukeskkond ning madalad kulud,» ütles ta pressiteate vahendusel.

Tema hinnangul oleks Suurbritannias baseeruvate meedia- ja ringhäälinguteenuste osutajate Eestisse tulek kasulik kogu Eesti meediasektori arengule ega kahjustaks praegu Eestis tegutsevate meediaettevõtete positsiooni.

«Suurbritannias tegutsevate meediateenuste edastajate huvi on jätkata teenuse pakkumist Euroopa Liidus (EL) samadel alustel nagu nad seni on EL-i liikmesriigi ettevõttena teinud. Mida rohkem ühe sektori ettevõtteid Eestisse koondub, seda rohkem võimalusi pakub see mitte ainult sektoris tegutsevatele ettevõtetele, vaid ka laiemalt,» märkis Palts.

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (AVMSD) kohaselt võimaldama ühes EL-i liikmesriigis registreeritud meediateenuse osutajal pakkuda sama teenust ilma piirangutega ka teistes liikmesriikides. Eeldusel, et EL-i ja Suurbritannia vahel ei sõlmita euroliidust lahkumise tingimuste läbirääkimiste käigus ringhäälinguid reguleerivat erikokkulepet, kaotab Suurbritannia peale brittide euroliidust lahkumist AVMSD-ist tuleneva piiranguteta piiriülese teleteenuse osutamise õiguse.

Selleks, et jätkata oma teenuse pakkumist EL-i liikmesriikides, peavad praegu Suurbritannias baseeruvad meediateenuse osutajad tegema seda mõne teise liikmesriigi kaudu. Seda võimalust soovib Eesti Suurbritannia telekanalitele pakkuda.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on Eestil avanenud erakordne võimalus koondada Eestisse olulisel määral tipptasemel meediakompetentsi, elavdada oma majandust ning anda meie filmi- ja meediasektorile rohkem võimalusi oma teenuseid pakkuda.

«See looks võimaluse kohalikel tele-, reklaami- ja filmitootjatel oma teenuseid lihtsamini eksportida ning suurendada nii kapitali mahtu kui ka teadmiste ringlust oma sektorites. Samuti looks täiendava kvalifitseeritud tööjõu juurdevool head eeldused valdkonna hariduse arendamiseks,» märkis minister.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles