Teemaksust kõrvale hiilimine on toonud sadadele juhtidele trahvi kaela
Trahv kuni 1800 eurot

Sellest aastast kehtib Eestis enam kui 3,5 tonnistele veokitele teemaks.

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Maksu- ja tolliamet ning politsei on aasta algusest kinni pidanud sadu rekasid, kes on jätnud riigile teemaksu tasumata. Sellisel juhul ootab veokijuhti kuni 200 eurone, veofirmat aga kuni 1800 eurone trahv.  

Meeldetuletuseks olgu öeldud, et alates jaanuarist tuleb kõigi enam kui 3,5 tonnistel veokite pealt, kes Eesti teedel sõidavad, maksta riigile teekasutustasu. Raskema ja saastavama reka omanikule võib see maksma minna aastas kuni 1300 eurot auto pealt.

Praeguseks on riigile maksu laekunud pea 6 miljonit eurot. Maksu koguja maanteeameti sõnul laekub seda vastavalt prognoosidele ja nad on laias laastus rahul. Ometi leidub märkimisväärne arv vedajaid, kes on nö piletita sõiduga vahele jäänud.

Maksu- ja tolliamet, kes on teemaksu tasumist kontrollib, on Luhamaa ja Narva piiripunktides ning sadamates trahvinud praeguseks 38 rekat, kel teelõiv maksmata. Kusjuures karistada on saanud just need veokid, kes sõidavad Eestist välja, kas siis Venemaale või üle mere, kuna meie teedel sõites on neil juba tekkinud teetasu maksmise kohustus.

Piletita Eestisse sisenejaid kohtleb maksuamet leebemalt. Neile kohe trahvi ei tehta, vaid nad suunatakse esmalt teemaksu tasuma, selgitas maksuameti avalike suhete osakonna juht Rainer Laurits.

Lisaks piiripunktidele hoiab maksuamet silma peal ka maanteedel. Jaanuaris tegid nad kokku 554 maanteekontrolli ja tuvastasid 18 teepiletita veokit. Kuu hiljem leiti aga juba 60 rikkujat. Kõik nad said trahvi. Kuigi täpseid summasid pole teada, võib seaduse järgi rekaomaniku rahatrahv küündida 200 euroni, veofirmal aga 1800 euroni.

Ehkkii rikkumisi on tuvastatud üle 100, ütles Rainer Laurits, et hullu pole midagi. Eriti arvestades seda, et maksuamet on tänavu piiripunktides kontrollinud kokku pea 35 000 veokit. «Võrreldes veokite koguhulgaga ei ole rikkumiste ja menetluste arv suur,» ütles ta.

Teine jõuamet, kes vaatab, et teekasutustasu oleks ilusti makstud, on politsei- ja piirivalveamet (PPA). Nemad on kahe esimese kuu jooksul alustanud kõrvalehiilijate tõttu 40 väärteomenetlust. Olgu öeldud, et neist neli on olnud välismaa vedajad. Keskmiselt said nad 49 eurot trahvi.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe rääkis, et politseinikud on e-politsei seadme kaudu teemaksu maksmist kontrollinud pea 11 000 korra. Arvestades rikkumiste arvu, võib tema sõnul öelda, et enamus juhte maksab teepileti eest nagu kord ja kohus.

Tikerpe selgitas, et kui piletita vahele jäänud veokijuht maksab teemaksu kohe ära, siis reeglina nad väärteomenetlust ei alusta. Seda enamus juhid ka teevad. Tikerpe sõnul aitaks tasu paremale maksmisele kaasa see, kui meie teedel oleks rohkem kohti, kus saaks ööpäevaringselt maksu maksta.

Uue maksuga üle kivide ja kändude

Kuigi maanteeamet on maksu laekumisega laias plaanis rahul, on Eestis seninägematu maksu kehtestamine läinud pigem üle kivide ja kändude. Eesti veofirmad on kritiseerinud, et riik pitsitab uue maksuga maksimaalselt just neid, kuid laseb samal ajal välismaa vedajatel kergemalt pääseda.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president, transpordiettevõtja Einar Vallbaum öelnud, et paljud Läti, Leedu ja Poola vedajad on ehmunud kui pole saanud Eesti tanklates teemaksu maksta. «Kuna sellist võimalust pole riik veel loonud, jäämegi rahast ilma,» rääkis Vallbaum. Sama juttu on rääkinud ka mitmeid teised vedajad.

Sellele võib viidata ka eelmise nädala statistika, mis näitab, et lõviosa praeguseks laekunud maksust, tervelt 4,65 miljonit eurot on tulnud just Eesti autovedajate taskust. Välisvedajad on tasunud 1,24 miljonit eurot ehk vaid neljandiku kogu laekumisest.

Samas kui võrrelda soetatud teepiletite arvu, siis siin teevad välismaa vedajad Eesti kolleegidele ära: 77 000 piletit vs 60 000 piletit. Näilise vastuolu põhjus peitub selles, et välismaa vedajad ostavad lühiajalisi, näiteks ühe päeva pileteid, Eesti rekajuhid aga pikemaajalisi, näiteks kvartali või aasta pileteid, mis on oluliselt kallimad.

Riigi algne eesmärk oli teemaksu korjata ka välismaa vedajatelt, kes seni pole Eesti teede kasutamise eest sentigi maksnud. Kas maanteeametit ei häiri, et välismaalaste panus maksu laekumisse nii väike on?

Maanteeameti peadirektori asetäitja teehoolde alal Tarmo Mõttus vastas paar päeva tagasi, seaduse järgi peavad nad kõiki vedajaid võrdselt kohtlema. «Välisvedajad ostavad eelkõige lühiajalisi pileteid ning Eesti vedajad pikemaajalisi, mis on nende jaoks soodsamad. Eestis ongi normaalne, et Eesti vedajad kasutavad siinseid teid rohkem kui välisvedajad. Seetõttu leiame, et proportsioon ei ole Eesti vedajate poole kaldu,» selgitas ta.

Tagasi üles