/nginx/o/2017/12/04/7378291t1h27cd.jpg)
CVKeskus.ee värskest küsitlusest selgub, et tervelt kaks kolmandikku Eesti töötajaist kannatab töö tõttu unehäirete all, 7 protsenti näeb oma tööst lausa õudusunenägusid.
Uuring: kümnendik töötajaist näeb oma tööst õudusunenägusid
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
23. märts 2018, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaks korda aastas, kella keeramise aegu, kerkivad jututeemadena esile ka unehäired ja tööstress. Seetõttu otsustasime uurida, kui palju mõjutab tööstress me kaasmaalaste und,» selgitas CVKeskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt uuringu tagamaid.
Selgus, et tervelt 66 protsendil 1368st küsitletud töötajast jääb uni puudulikuks just tööstressi tõttu. Küsitlusest nähtus, et pea igal neljandal (23 protsenti) töötajal segavad töömõtted tihti und, 36 protsendil tuleb töö tõttu unehäireid ette mõnikord ja 7 protsenti vastanutest on tööst näinud isegi õudusunenägusid.
Auväärt lisas, et sotsiaalmeedia ja nutitelefonide tõttu oleme oma tööga seotud rohkem kui kunagi varem. «Tehnoloogia arengust tulenevalt on töömõtetel kergesti võimalik tungida meie vaba aega ning töö- ja eraelu tasakaalu piiritlemine muutub üha raskemaks. See omakorda avaldab kindlasti mõju ka nii puhkamise kui ka une kvaliteedile,» ütles Auväärt. «Värske uuringu tulemused näitavadki, kui keeruline on Eesti inimestel tööst eemale saada ja taastuda.»
Kuidas jätta töömõtted töö juurde?
Peaasi.ee kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa soovitab seada endale reegel, et pärast tööaja lõppu enam töökirju ei vaata.
«Veel parem oleks, et e-kirjad ei tuleks telefoni või et õhtul enam arvutit lahti ei tee,» sõnas Oidermaa. Samuti soovitab psühholoog teha tööd ikka ainult töö ajal ja see ka töökohas kokku leppida.
«Hea ööune jaoks on samuti oluline rutiinist kinni pidamine. Näiteks tund enne magamisaega võiks sulgeda kõik ekraanid, vaadata, et kõht ei oleks liiga täis või liiga tühi ja mitte tarvitada alkoholi enne uinumist. Paremaks lõõgastumiseks võiks selgeks õppida ka näiteks kõhuhingamise või muud lõdvestusharjutused. Kui uni on siiski juba pikemalt häiritud, võiks abi otsida ka unearstidelt või perearstilt,» lisas Oidermaa.
Anna-Kaisa Oidermaa 5 nõuannet, kuidas paremini magada:
- Ära võta tööd koju kaasa!
- Vähenda kofeiini tarbimist!
- Ära söö liiga hilja ja liiga suurtes kogustes!
- Tund enne magama minemist pane mobiil käest ja sulge ka teised ekraanid!
- Ära tarvita alkoholi enne uinumist!