Läti viinapood: alkoralli pole enam uus ja huvitav, vaid igapäevane rutiin

Pildil element Valka piiripunktis Alko1000 kauplusest.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Viinatootjad ja Läti alkoholimüüjad pole nõus Kantar Emori uuringu järeldusega, et Läti piirikaubanduse buum on möödas. Nende hinnangul see alles kogub tuure. 

Läti piirikaubanduse ühe põhilise tegija, Superalko keti omaniku Riho Maureri sõnul ei näita paraku uuringud seda, kui palju alkoholi Lätist tegelikult hangitakse. Ta tunnistas, et «huvi» Lätis käimise vastu võis tõesti mullu detsembris suurem olla kui tänavu märtsis. «Samas ostud praegu on palju suuremad,» ütles ta.

Maurer soovitas vaadata piirikaubanduse mahtude muutumist pikemal ajahorisondil. Kui seda teha, selgub tema sõnul, et käesoleva aasta märtsis müüs kasvõi Superalko neli korda rohkem alkoholi kui mullu samal ajal. Ka Kantar Emori tänane uuring näitas, et aastaga on Läti ostud kaks korda kasvanud.

«Hinnates uuringu põhjal tarbijate ostukäitumist võiks teha ehk järeleduse, et Lätis alkoholi järgi käimine ei ole enam uus ja huvitav vaid on kujunenud harjumuspäraseks rutiiniks. Kui varem oli rutiiniks hankida alkohol Eesti kauplustest regulaarselt ja väikestes kogustes, siis nüüd käiakse kord kuus Lätis ja hangitakse korraga hästi suur kogus,» selgitas ta.

Aastaid Lätis alkoholi müünud Maurer tõi välja ka 2018. aasta uue trendi: koopereerumine. «See tähendab, et kasvanud on Lätist alkoholi kaasa toomine ka enda sugulaste ja sõprade tarbeks. Põhimõte on selline, et täna sõidan mina ja toon sinule kõik vajamineva ja järgmine kuu sõidad sina ja tood minule kõik vajamineva,» selgitas Maurer.

Piirikaubanduse džinn tagasi pudelisse

Sarnaselt Maureriga ütles ka Eesti Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, et piirikaubanduse buum alles kogub hoogu.

Liidu hinnangul oli jaanuari ja veebruari piirikaubanduse maht ligi 393 000 liitrit, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi 25 protsenti rohkem, ütles liidu tegevjuht Triin Kutberg. Tõsi, ta täpsustas, et kui võrrelda mahte möödunud aasta detsembriga, mil oli piirikaubanduse tipuaeg, siis võib rääkida kasvu aeglustumisest. «Kuid see tähendab ikkagi, et piirilt ostetakse veerandi võrra rohkem kanget alkoholi kui mullu.»

Veelgi enam, Kutbergi hinnangul on viinarallil tänavu veel veerandi võrra kasvuruumi. See tähendab, et aasta lõpuks müüakse Läti piiripoodides 3,5 miljonit liitrit kanget alkoholi. «See kogus tähendab Eesti maksumäärades 43,3 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksutulu. Seega on maksukahju koos Läti piirikaubandusega alanud aastal suurenemas ning piirikaubandus ei ole oma täisvõimsust kindlasti saavutanud,» ütles ta.

Kutbergi järeldus oli, et vaadates tootjate esitatud andmeid, tundub väheusutav, et piirikaubandus on juba vähenemas või hakkab seda peagi tegema. Tema sõnul ei kao piirikaubandus iseenesest ja selle vähendamiseks on riigil tarvis astuda kaalutletud ja pika perspektiiviga samme.

«Esimese neist, järgmise aasta aktsiisitõusude ärajätmise, on valitsus arutlusele võtnud. Nüüd tuleb pöörata nii kange alkoholi kui õlleaktsiis proportsionaalselt tagasi ja panna paika mitmeaastane plaan, kuidas piirikaubanduse džinn pudelisse tagasi saada,» ütles Kutberg.

Kantar Emori tänasest uuringust selgus, et kui möödunud aasta detsembris ostsid Eesti elanikud 23 protsenti alkoholist Lätist, siis tänavu märtsis aga 20 protsenti. Selle põhjal järeldas Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voog, et tänavu on näha viinaralli buumi rahunemise märke. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles