/nginx/o/2017/11/10/7301011t1h1aba.jpg)
Uuringufirma Kantar Emori värske piiriüleste alkoholiostude uuring näitab, et alkoholi ostmine Lätist on kolme viimase kuuga veidi vähenenud. Samas võrreldes aastataguse ajaga on piirikaubandus kasvanud kaks korda.
Buum möödas? Läti alkoholiralli näitab esmakordselt rahunemise märke (10)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
22. märts 2018, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskest uuringust selgub, et Lätist alkoholi ostmise rekordid jäävad möödunud aasta detsembrisse – siis ostsid Eesti elanikud 23 protsenti alkoholist Lätist, tänavu märtsis aga 20 protsenti.
Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voog ütles täna tulemusi tutvustades, et eelmise aasta lõpus oli Lätist alkoholi ostmise buum, tänavu on aga näha rahunemise märke.
Samas tuleb arvestada, et uuringufirma võrdleb tänavu märtsi eelmise aasta detsembriga, mil inimesed valmistuvad jõuludeks ja aastavahetuseks ning kus nad ostavad traditsiooniliselt rohkem kui tavaliselt. Pikema vaate andmiseks olgu öeldud, et mullu märtsis osteti vaid 10 protsenti alkoholi Lätist, mis tähendab, et piirikaubandus on aastaga kaks korda kasvanud.
Küsimuse peale, et kas ta ei näe nii lühiajalises hinnangus probleemi, vastas Voog, et tõepoolest, Läti piirikaubanduse langus võib olla juhuslik ja ajutine. Ei saa välistada, et paari kuu pärast on see endiselt sama kõrge või isegi kasvanud.
«Samas on tähelepanuväärne see, et vähemalt ei näita Lätis käimine kasvutrendi. Kui muidu on Lätist ostmine iga kuu kasvanud, siis nüüd pöördusid ostud esmakordselt langusse. Sellist trendi pole varem täheldatud,» põhjendas ekspert.
Uuringu kohaselt on vähenenud ka nende inimeste osatähtsus, kes kaaluvad Lätist alkoholi ostmist. Kui Tartu piirkonnas ja Lõuna-Eestis oli detsembris selliseid 82 protsenti kõigist alkoholi ostjatest, siis märtsis 69 protsenti. Terves Eestis olid need näitajad vastavalt 65 ja 60 protsenti.
Lätist alkoholi ostmise vähenemisele viitavad teisedki arvud – kui detsembris ütles 41 protsenti kõigis uuringus osalejatest, et on ostnud 2017. aastal Lätist alkoholi, siis märtsis kinnitas veerand vastanutest, et on tänavu käinud lõunanaabri juures joogivarusid täiendamas – tõsi, suur osa käesolevast aastast on veel ees.
Lätist ostavad keskmisest sagedamini alkoholi mehed vanuses 35-49 aastat, kõrgema sissetulekuga tarbijad, rahvuselt eestlased ning eeskätt piiriäärsete piirkondade elanikud.
Kantar Emori eksperdi Katrin Männaste sõnul on 70 protsenti Eesti 18-74 aastastest elanikest ostnud tänavu alkoholi. Alkoholi ostu- ja ka tarbimissagedus aasta lõikes veidi varieerub, olles suveperioodil ja aasta lõpus keskmisest kõrgem.
Männaste sõnul on alkoholi ostmise sageduses näha viimase pooleteise aasta jooksul ka üldiselt pigem langevat trendi. «Võrreldes teiste Eesti piirkondadega on Lõuna-Eestis vähem iganädalasi alkoholiostjaid, mis viitabki Lätist alkoholi toomise kaasmõjule,» ütles Männaste. «Suundumus on osta alkoholi harvem, aga see-eest korraga suuremaid koguseid. Ehkki ostmise sagedus on vähenenud, pole samal ajal toimunud muutusi tarbimise sageduses, see on jäänud samale tasemele.»
Kantar Emor teeb piiriüleste ostude seireuuringut kord kvartalis, uuringu esinduslik valim on alati 1000 Eesti elanikku vanuses 18-74 aastat. Selle aasta esimene uuring oli 8.-14. märtsil, uuringus osales 1020 inimest. Kantar viis uuringu läbi omal initsiatiivil.