Aivar Pau: don’t delete Facebook (12)

Aivar Pau
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Facebook
Facebook Foto: Marcio Jose Sanchez/AP

Facebook on tõesti oma ajaloo suurimas jamas ja kasutajate andmed võivad olla liiga kaugele liikuma läinud, kuid päris kindlasti ei võta keegi tõsiselt kulutulena levivat üleskutset #deletefacebook.

Väidan, et seni teadaolevatel andmetel ei ole tegelikult midagi erakorralist juhtunud. Meile öeldakse, et ühe kampaania korraldajad (mis siis, et USA presidendi oma) on suunanud oma reklaame, lähtudes kasutajate profiilidest, ning see olevat justkui suur kuritegu.

Aga mis siis? Nii peabki see ju olema! Jätkame samas vaimus!

Esiteks. Mõelgem sellele, et lekkida said vaid andmed, mida me oleme ise täiesti vabatahtlikult sotsiaalmeediasse paisanud. Meie nimed, elukohad, laigid – see kõik on juba eelduslikult avalik info. Ma ei nimetaks seda isegi lekkimiseks.

Kui palju on meie seas neid, kes peavad arukaks jagada Facebookiga midagi sellist, mida nad soovivad tegelikult salajas hoida? Loodan, et mitte liiga palju. Mõelgem pigem sellele, mida me jagame, ja kas tõesti tahame, et sellest teaks kogu maailm.

Teiseks. Peaaegu kellelegi ei meeldi reklaam. Eriti selline, mis meile üldse korda ei lähe. Ma väidan, et Google, Facebook ja teised on loonud maailma parimad reklaamimootorid, mis tabavad väga hästi ära meist igaühe loomuse. Nad koguvad selleks «küpsiste» abil meie tegemisi veebis, vaatavad meie sõpruskonna tegemisi, meie enda käitumist sotsiaalmeedias.

Tulemus: Facebook teab meist rohkem kui me ise. Ainult väga arukad reklaamimootorid võivad jõuda väga õige järelduseni, et 69-aastasele vanamehekännule tasuks pakkuda 25. jaanuaril kollaste rooside reklaame, kuna tema parimal sõbrannal on järgmisel päeval sünnipäev. Tavapoes pakutaks talle ehk kaktust ja tavalises veebipoes allahinnatud soojaveekotte.

Täpselt sama juhtus ka praegu: Trumpi reklaamituusad suunasid oma reklaame täpselt neile, kelle peal need eelduslikult kõige paremini töötasid. Milles on probleem? Selliste lahenduste kallal töötavad maailma parimad ajud kogu maailmas, meie endagi üks edukamaid start-up’e Adcash.

Kordan: jagati vaid andmeid, mida kasutajad olid ise maailmaga jagada otsustanud, neid andmeid oli lihtsalt osavalt analüüsitud. Kui meile juba reklaame suunatakse, siis olgu need parem arukalt suunatud.

Kolmandaks. Kas me tahame tõesti tagasi aegu, mil meie suhtlemine, infovahetus, emotsioonid piirdusid vaid füüsilise maailmaga? Nuppudega telefon, postkasti laekuvad kirjad, kolmapäevaõhtused kohtumised kohvikus. See kõik on väga armas, aga…

Maailm on muutunud väiksemaks, planeedi elanikkond pole olnud iial nii ühendatud kui praegu, see on loonud tohutult uusi võimalusi ja miljardi kasutajaga platvormil on selles suur ja minu arvates õilis roll. Isegi hoolimata sellest, et temast on saanud monstrum, keda kasutavad ära nii Peterburi trollid kui ka Trumpi võidu sepitsejad kuskil Londonis, kuid kes ei suuda end väga kergesti muuta.

Peale kõige on sotsiaalmeedia pannud meid elama ühelt poolt palju avatumat ja teiselt poolt informeeritumat elu. Do not delete Facebook!

Isegi siis, kui seda soovitab mees, kes müüs oma Whatsappi kunagi sellele gigandile maha.

Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles