Komisjon tuli välja kavaga, kuidas Facebookile ja Google'ile maks peale panna

Suured internetihiiglased Google, Apple, Facebook ja Amazon. Foto: DAMIEN MEYER/AFP/Scanpix

Euroopa Komisjon käis täna välja kaua oodatud esialgse kava, mis paneb uue maksu peale internetihiiglastele nagu näiteks Facebook ja Google.

Komisjoni esimene, küll lühiajaline lahendus on see, et tehnoloogiakontsernid hakkavad maksma 3 protsenti oma käibelt Euroopa Liidu liikmesriigis, kus nad parasjagu internetireklaami, oma kasutajate andmeid ja teavet müüvad või kaupu ja teenuseid vahendavad. See ei ole käibemaks, vaid digiteenuste maks, kuna firmad ei saa seda sisendkäibemaksu kombel arvesse võtta. 

Sisuliselt võimaldab uus digimajanduse maks ELi liikmesriikidel, sealhulgas Eestil maksustada oma territooriumil loodud tulu, isegi kui ettevõtja kohapeal füüsiliselt ei asu. Euroopa Liit loodab uue maksuga teenida umbes 5 miljardit eurot aastas. 

Maksu hakatakse võtma ettevõtetelt, kelle globaalne aastakäive ületab 750 miljonit eurot või Euroopa Liidu riikide hulgas teenitud tulu 50 miljonit eurot. See peaks päästma liigse maksukoormuse alt väikesed tehnoloogiafirmad ja start-up’id, aga pitsitama piisavalt kõvasti tehnoloogiagigante, kelle kasumid ulatuvad miljarditesse eurodesse. 

Komisjoni sõnul on seni kehtinud maksureeglid suured globaalsed tehnoloogiafirmad radari alt läbi lasknud. Komisjoni sõnul kehtib praegu tehnoloogiahiidudele Euroopas poole väiksem maksumäär kui traditsioonilistele ettevõtetele.

Esialgse maksu eesmärk on pakkuda nö hädaabi lahendust seni, kuni liikmesriigid pikemaajalises plaanis kokku lepivad. Samuti aitab esialgse tulekahju kustutamine vältida olukorda, kus iga liikmesriik hakkab tehnoloogiafirmadele oma makse kehtestama, mis omakorda võiks viia Euroopa maksukeskkonna killustumiseni ja konkurentsivõime kadumiseni. 

Eesti ihkab pika vinnaga lahendust

Komisjoni teine, pikaajalisem eesmärk on reformida Euroopa Liidu tulumaksu eeskirju nii, et suurte tehnoloogiafirmade kasumit maksustatakse riigis, kus ta oma teenuseid «märkimisväärses mahus» pakub. See asendaks praeguse ajutise lahenduse, kus maksu võetakse käibe pealt. Eesmärk on see, et veebiettevõtjate osa riigi rahanduses on samasugune nagu tavapärastel füüsiliselt eksisteerivatel ettevõtjatel.

Digimajanduse maksustamisega pikalt tegelenud, seda Eesti eesistumisel aktiivselt eest vedanud rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ütles, et tänane otsus on tõepoolest märgiline ja tähtis. Digimaks on olnud kõva ühiskondliku surve all, samuti on pururikaste tehnoloogiafirmade lobistid selle Euroopa koridorides kõvasti vastu töötanud. Selles valguses väärib komisjoni samm kiitust.

Jegorovi sõnul on aga rõõmustamiseks veel liiga vara, kuna maksuplaani lõplik kuju – peale seda, kui ta on läbi käinud Euroopa Nõukogust ja parlamendist – on harva selline nagu alguses plaaniti. Üldiselt teda aga miski ei üllatanud. Olulisena tõi ta välja selle, et jätkuks töö teise, pikemaajalise maksu ellu viimisel. 

«Eesti seisukoht on jätkuvalt see, et globaalne pikaajaline lahendus oleks olnud eelistatum lahendus, kuid me mõistame, et selle sünd võib viibida veel väga pikka aega ja vahepeal on paljudel riikidel kavatsus tekitada ajutisi lahendusi, mistõttu ühine tegutsemine oleks tõesti vähem kahjulik ja ilmselt tuleb nõustuda ka ajutise lahendusega,» tunnistas Jegorov.