Kutseharidusega inimesed teenivad vähem kui keskharitud
20. mai 2011, 16:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas hiljuti valminud magistritööst ilmnes, et keskharidusega inimesed teenisid Eestis aastatel 2005-2009 kõrgemat palka kui need, kes on pärast keskkooli lõppu omandanud ka kutsehariduse.
Mihkel Nestor uuris Raul Eametsa ja Risto Kaarna juhendamisel oma magistritöös, kuidas mõjub kutseharidus inimese palgale. Selleks analüüsis ta 2005-2009. aastal Eestis töötanud inimeste netopalkasid ja hariduse mõju nende kujunemisele.
Sarnaselt varasematele uuringutele leidis kinnitust asjaolu, et üldkeskharidusega töötajate palgad ületavad kutsekeskhariduse lõpetajate teenistust. Võrreldes põhi- või madalama haridusega töötajatega tõstis kutskeskharidusõpe olenevalt aastast palka 6,1-10,7 protsenti, üldkeskhariduse mõju palgale oli 10,0-14,7 protsenti. Samas ilmnes, et palgalõhe on viimase viie aasta jooksul pigem kahanenud.
Töö üllatavaim tulemus oli aga, et üldkeskharidusega töötajate palk ületab ka kutseõpe keskhariduse baasil läbinute palka. Viimaste teenistus ületas uuringuperioodil võrdlusgrupi oma 9,5-13,3 protsendi võrra.
«Taoline tulemus jätab tõlgendusvõimaluse, mille kohaselt peale keskhariduse lõpetamist kutseõppes jätkamine omab sissetulekule negatiivset mõju,» kirjutab Kaarna oma magistritöös. «Antud nähtus nõuab põhjalikumat analüüsi, võimalik selgitus sellele võib olla kõrgharidusõpingute katkestamine, s.t. mingi osa üldkeskharidusega isikutest on katkestanud õpingud ülikoolis, kuid seal veedetud aeg on tööandjate poolt kõrgemalt hinnatud kui kutseõpe. Lisaks jätkavad kutseõppes keskhariduse baasil peale üldkeskhariduse lõpetanute ka kutsekeskhariduse läbinud isikud, mistõttu võib palgaerinevus tuleneda kutsehariduse lõpetajad madalamast võimekusest.»
Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Punga sõnul võib üllatava tulemuse põhjus olla asjaolu, et hiljutise kriisi ajal kannatasid enam just need majandussektorid ja ametikohad, kuhu asuvad tööle enamasti kutseõppeasutuste lõpetajad. Näiteks kannatasid palju ehitus, töötlev tööstus ja teenindus ning oskustöölised ja teenindajad.