Luminor: majanduskasvu jätkumiseks peab Eesti investeerima rohkem teadusesse

Tõnu Palm.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Luminori värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti tänavune majanduskasv 3,5 protsenti, mida toetab investeeringute ja eratarbimise mahtude taastumine ning soodne väliskeskkond.  Tulevikus hakkab majanduskasv sõltuma üha rohkem tootlikust edendavatest meetmetest nagu investeeringud inimkapitali ja tehnoloogiasse.

«Möödunudaastase ligi viie protsendilise majanduskasvuga võrreldes tuleb tänavune kasv tagasihoidlikum, kuid siiski ületab pikaajalist jätkusuutlikku kasvutempot. Majanduskasvu aeglustumine on mõõdukas, kuna sisemajanduse areng on kiirenenud ja  eksporditurgude väljavaade jätkuvalt hea,» kommenteeris Luminori peaökonomist Tõnu Palm pressiteates.

Palgakasv on langenud 2017. aata 6,8 protsendilt 2018. aastal 6,1 protsendile ja püsib jätkuvalt kiire võrreldes Euroala riikidega. Kasvav kvalifitseeritud tööjõupuudus on ennekõike see mõjur, mis võib hakata tulevikus SKP kasvu pärssima.

Majanduskasv sõltub tulevikus valdavalt tootlikust edendavatest meetmetest nagu investeeringud inimkapitali ja tehnoloogiasse. Kui tootmissektoril on potentsiaali suurendada lisandväärtust toodete innovatsiooni, tehnoloogia edusammude ja digitaliseerimise kaudu, siis tööturu kitsaskohad nõuavad investeeringuid ja fookust pikemaajalistele prioriteetidele.

«Oluline on investeeringud suunata ennekõike kõrgeima lisandväärtusega valdkondadesse,» ütles Palm. «Sarnaste struktuursete muutuste toetamiseks muutub oluliseks tööjõu arendamine kõrgema lisandväärtusega eksportivate harude tarbeks.»

Palmi sõnul on Eesti üheks oluliseks väljakutseks teadus- ja arendustegevust puudutavate investeeringute suurendamine Põhjamaadega sarnasele, ca kolme protsendilisele tasemele, täna jääb see alla 1,5 protsendi SKPst.

Samuti tasub tema sõnul Eestil jätkuvalt investeerida digi-innovatsiooni. «Üha tehnoloogia kesksemas digimaailmas mängib teenuste eksport arenenud riikides sh Eestis edaspidi aina kaalukamat rolli. Viie viimase aasta lõikes on Eesti teenuste ekspordi maht jooksevhinnas kasvanud kaubaekspordist üle kahe korra kiiremini kasvades möödunud aastal koguni 10 protsenti aastatagusega võrreldes.»

Tagasi üles