Andmeskandaali sattunud Facebook kaotas oma väärtusest 37 miljardit (2)

Rait Piir
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Facebooki asutaja Mark Zuckerberg
Facebooki asutaja Mark Zuckerberg Foto: JUSTIN SULLIVAN/AFP/Scanpix

Facebooki aktsia kukkus esmaspäeval peaaegu seitse protsenti, pühkides firma väärtusest minema ligemale 37 miljardit dollarit. Suure kukkumise taga on reedel ilmsiks tulnud andmeskandaal.

Facebook tunnistas reedel, et andmeanalüüsi firma Cambridge Analytica, mille asutasid Trumpi endine abiline Steve Bannon ja konservatiivne vabariiklane Robert Mercer, omas ligipääsu üle 50 miljoni Facebooki kasutaja isiklikele andmetele, mida nad üritasid kasutada USA presidendivalimiste mõjutamiseks Donald Trumpi kasuks.

Facebooki sõnul andsid nad kunagi Cambridge'i ülikooli psühholoogia professorile Aleksandr Koganile loa pääseda ligi nende kasutajate andmetele, kes laadisid alla tema mobiilirakenduse «thisisyourdigitallife». Rakendus võimaldas kasutajatel teha isiksuse testi, kuid andis professorile asukohaandmed ja ülevaate sellest, mida kasutajaid «like'sid».

Vaatamata sellele, et Kogani küsitlust tegid ainult 270 000 inimest, pääses ta ligi enam kui 50 miljoni inimese andmetele, sest Facebook lubas tal saada ka küsitluse täitnud isikute sõprade andmed. Facebooki regulatsioonide järgi oli see toona lubatud.

USA väljaanne New York Times paljastas aga, et Kogan jagas neid andmeid ka Cambridge Analytica'ga, mis oli Facebooki reeglite rikkumine. Cambridge Analytica uuris toona väidetavalt erinevaid võimalusi, kuidas võiks kasutada isiklikke andmeid valijate mõjutamiseks.

New York Timesi paljastused pärinevad nende väitel vilepuhujalt nimega Christopher Wylie, kes töötas varem Cambridge Analytica heaks.

Facebook sai enda sõnul Kogani rikkumisest teada 2015. aastal ja nõudis nii Koganilt kui Cambridge'lt andmete hävitamist. Mõlemad osapooled olid kiired nõustuma, kuid firma hoidis tegelikult salaja andmed alles. Facebook sai sellest väidetavalt teada alles möödunud nädalal.

Miks Facebook ei avaldanud 2015. aastal üle 50 miljoni kasutaja andmete lekkimist, seda ei ole mitte keegi sotsiaalvõrgustiku kõrgematest töötajatest maininud. Enda sõnul on sotsiaalmeediavõrgustik «algatanud sisemise uurimise».

Esmaspäeval avalikustas aga Briti telekanal Channel 4 News potentsiaalse kliendina esinenud ajakirjaniku salaja filmitud video, milles Cambridge Analytica juht Alexander Nix hoopleb, kuidas nad võivad kasutada poliitikute manipuleerimiseks erinevaid šantaaži meetodeid, näiteks prostituute ja diskrimineerivat filmimaterjali.

Ajakirjanik esitles ennast kui jõuka Sri-Lanka kliendi esindajat, kes soovib panna võimule enda taskus oleva poliitiku. Nix lubas ettevõtte palkamise korral teha konkureerivatele poliitikutele «pakkumisi, mis on liiga head, et mitte vastu võtta» nagu suured rahasummad ja kinnisvara ning seda siis filmida.

«Sellised taktikad on väga tõhusad. Me paneme selle internetti ja kohe ongi olemas tõendid korruptsioonist,» ütles mees videos. Samuti pakkus firma juht välja «kauneid Ukraina tüdrukuid,» kelle võiks saata kandidaatidele külla inkrimineerivate tõendite tekitamiseks.

Suurbritannia võimud teatasid esmaspäeval, et taotlevad orderit Cambridge Analytica serverite ja andmebaaside läbi otsimiseks, süüdistades neid altkäemaksude pakkumises ja USA presidendivalimiste mõjutamises. Omapoolse uurimise on algatanud ka Euroopa Komisjon ja USA.

Skandaali hargnedes kukkus Facebooki aktsia väärtus esmaspäeval 6,77 protsenti ja lõpetas USA börsipäeva lõpuks 12,53 dollari peal. Facebooki asutaja ja juht Mark Zuckerberg kaotas esmaspäeva lõunaks oma varade väärtusest umbes viis miljardit dollarit. Vaatamata suurtele kaotustele omab Zuckerberg endiselt üle 70 miljardi dollari väärtuses Facebooki aktsiaid, seega väga suur majanduslik löök see talle ei ole.

Majanduslikust kahjust võib palju hullem olla aga hoopiski maineline kahju brändile endale. Facebooki usaldusväärsus andmetega ümber käimisel on saanud tõsise hoobi ja seab küsimuse alla ettevõtte ühe kõige fundamendaalsema ärimudeli: andmete kogumine ja müük.

Andmete müük on Facebooki üheks suurimaks tulu allikaks - kasutajatelt kogutud andmeid müüakse näiteks mobiilirakenduste arendajatele. Juhtunu näitab aga, et vaatamata klientidega sõlmitud andmelepingutele võivad sotsiaalvõrgustiku kasutajate isiklikud andmed lõpetada ikkagi pahatahtlike kavatsustega kolmanda osapoole käes.

Isegi Facebooki enda töötajad on varem öelnud, et andmete müügi näol on tegu justkui sigarettide müügiga, nõudmisel, et neid sigarette mitte kellegagi ei jagataks. Seda on lihtsalt liiga keeruline kontrollida.

Kogu juhtunu keskel on aga salapäraselt vaikseks jäänud Mark Zuckerberg ise. Ei Zuckerberg ega tema lähim abiline Sheryl Sandberg ei ole juhtunud mitte mingil moel kommenteerinud.

Facebooki rolli 2016. aasta USA presidendivalimistel on vaadeldud äärmiselt kriitilise pilguga paljude ekspertide poolt. Terve rida avastusi on paljastanud, et Vene propaganda kasutas aktiivselt Facebooki USA valijate mõjutamiseks, levitades valeuudiseid ja kasutades palgatud trolle info manipuleerimiseks.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles