Uuring: tööstusettevõtted plaanivad oma ärimudeleid muuta
19. märts 2018, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/7509355t1h4316.jpg)
Värske Swedbanki tööstusettevõtete uuring näitas, et ootused alanud aastale on positiivsed – 85 protsenti ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse suurenemist või samaks jäämist. Käibe kasvu planeerib tööstuses seitse ettevõtet kümnest.
Nii eeldab müügitulude kasvu ka AS Harju Elekter, kus täna tööstusuuringu tulemuste kokkuvõtet esitleti. Ettevõtte juhatuse esimehe Andres Allikmäe sõnul toetavad seda väidet kontserni poolt viimastel aastatel sõlmitud suuremahulised lepingud Põhjamaade elektrivõrkudega, aga ka uute ettevõtete ost Soomes ja Rootsis.
Swedbanki tööstusosakonna juhi Raul Kirsimäe sõnul aitab ettevõtete kasvuplaanidele kaasa eelkõige just meie eksportturgude hea olukord – tänavu plaanivad majanduskasvu kõik meie olulisemad sihtturud.
«Eelmisel aastal tõusis Soome taas olulisimaks ekspordipartneriks, kuid ettevõtted vaatavad aktiivselt ka uute turgude suunas. Uue turuna on enim fookuses Rootsi (39 protsenti ettevõtetest) ja Norra (25 protsenti ettevõtetest),» lausus Kirsimäe, kelle sõnul nähakse olulise turuna juba kolmandat aastat ka Saksamaad, kuhu plaanib oma toodetega siseneda pea veerand uuringus osalenud ettevõtetest. Samuti on märgatavalt kasvanud huvi eksportimiseks Lätti ja Leetu.
Uuringu tulemustest tulid välja ka mitmed kitsaskohad. Olukorras, kus kolmandik ettevõtetest plaanib töötajate arvu suurendada, piirab enam kui poolte tööstusettevõtete arengut tööjõupuudus. Seejuures tunnevad ettevõtted puudust eeskätt just spetsialistidest.
«Lahendusena nähakse võõrtööjõudu, mille kasutamise osakaal Eesti ettevõtetes on kasvanud. Kasvava tööjõunappuse olukorras on ettevõtted tõstmas ka töötasusid, keskmisena plaanitakse palkasid tõsta 4,9 protsenti,» lisas Kirsimäe.
Ettevõtete investeeringute osas on näha samuti huvitavaid arenguid – kui tööstuses keskmisena on ettevõtete investeeringud kasvamas 9 protsenti, siis väikeettevõtted plaanivad senisest suuremaid investeeringuid (17 protsenti). Enim on investeeringute fookuses efektiivsuse kasvatamine (59 protsenti) ja tootearendus (20 protsenti). Peamiseks investeeringuid tagasihoidvaks teguriks on ebakindlus majanduskeskkonna suhtes, mida tõi välja 42 protsenti investeeringute langemist prognoosivatest ettevõtetest.
Pikaajalistes plaanides näevad ettevõtjad olulist muutust konkurentsieelistes ning lisaks kiirusele muutuvad olulisemaks unikaalse toote olemasolu ja efektiivsus. Väga oluliseks peavad ettevõtted automatiseerimist ja digitaliseerimist, mis on ühtviisi fookuses kõikidel tööstusharudel.
Ettevõtjad tõid välja ka selle, et koostöö teadusasutustega on suurenenud, vastav kogemus oli olemas enam kui veerandil tööstusettevõtetest. Samas tõid ettevõtjad välja, et koostööd on piiranud kohati liiga akadeemiline lähenemine ja ettevõtetele vajalike kompetentside puudumine.
Käesoleval aastal osales Swedbanki uuringus 305 tööstusettevõtet kokku käibega 3,2 miljardit eurot ning 24 600 töötajaga.