Rahvusvaheline Valuutafond soovitab valitsusel osa kulutusi edasi lükata
19. märts 2018, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/23/6200469t1h5e5a.jpg)
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) peab Eesti majanduse olukorda heaks, kuid soovitab järgmiste aastate riigieelarvetes osa kulutusi edasi lükata ja eelistada tootlikkust tõstvaid investeeringuid. Seda seisukohta jagab ka Eesti Pank.
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduse seis küll kümne aasta parim, kuid ettepoole vaadates hakkab kasv aeglustuma ning seda peab arvestama ka majanduspoliitika kujundamises.
«Eesti Pank nõustub täiesti IMFi hinnanguga, et praeguses majandusolukorras tuleb valitsusel kulutuste tegemisel olla eriti ettevaatlik. Järgmistel aastatel oleme Eestis silmitsi aeglasema majanduskasvu, kahaneva tööjõu ja väiksemate Euroopa Liidu toetustega. Kui me praeguse kiire majanduskasvu juures ei suuda raha kõrvale panna, siis ei suuda me seda kunagi teha,» ütles Hansson.
Hansson lisas, et üheks võimaluseks majandust ülekuumenemise eest kaitsta on ajatada riiklike kulutusi. «Sel kevadel tehakse valikuid mitte ainult selle ja järgmise aasta eelarve osas, vaid arutatakse riigi eelarvestrateegiat aastani 2022 ja Euroopa Liidu eelarvet aastani 2027. Riik peab investeerima, kuid suurte projektide ajastuse ja olulisuse osas on valitsusel võimalus teha valikuid. Riik peaks rohkem investeerima ajal, kui majandus ei kasva ja erasektor ei investeeri,» selgitas Hansson.
Pangandussektori finantsseis on Eesti Panga presidendi sõnul tugev ja ettevõtete hea ligipääs rahastusele on toetanud majanduskasvu. Kõige tõsisemalt ohustavad hetkel Eesti finantsstabiilsust Põhjamaade kinnisvara riskid.
IMFi delegatsioon viibis Eestis 6.-19. märtsini, et arutada riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ning tehtud ja kavandatavaid majanduspoliitilisi samme. Visiit toimus IMFi iga-aastase Eesti põhimissiooni (nn IV artikli konsultatsioon) raames.