Uuring: piirikaubandus tõmbab alla Lõuna-Eesti kaupmeeste optimismi

Alkoholiaktsiisi pidev tõstmine Eestis on andnud hoogu Läti piirikaubandusele.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

SEB läbiviidud uuringu kohaselt ennustab 13 protsenti Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE) alanud aastaks olulist käibekasvu. Valga-, Võru- ja Põlvamaa ettevõtted on sealjuures keskmisest märksa pessimistlikumad ning vaid 8 protsenti prognoosib alanud aastaks käibekasvu, samal ajal kui üle kolmandiku kardab käibelangust.

Kui maakondade lõikes on kõige optimistlikumad Raplamaa VKE-d, kus käibekasvu ennustab 22 protsenti, siis Valgamaa ettevõtted on oma prognoosides kõige pessimistlikumad ning koguni 42 protsenti kardab käesoleval aastal käibelangust. Optimistlikumad ollakse tööstussektoris, kuid õitsev piirikaubandus valmistab suurt muret kaubandus- ja majutus- ning toitlustussektorile. Kui näiteks Harjumaa kaubandusettevõtted ennustavad 19 protsendilist käibekasvu siis Valga-, Võru-, ja Põlvamaa kaupmehed kasvu ei näe ning koguni 62 protsenti ennustavad käivete jätkuvat kukkumist.

75 protsenti Eesti ettevõtetest plaanib 2018 aastal keskenduda kohalikule turule ning vaid kaheksa protsenti plaanib laienemist uutele turgudele ning sedagi põhiliselt lähiümbruses Baltikumis ning Skandinaavias. Valga-, Võru-, ja Põlvamaa ettevõtted on seega keskmisest märksa aktiivsemad eksportijad ning uute turgude avamist või laienemist olemasolevatel planeerivad 19 protsenti küsitletutest.

Madalad ootused käibenumbrite osas peegelduvad ka ettevõtete investeerimisvalmiduses, milles on aastaga toimunud suur langus. Kui möödunud aastal planeeris üle 30 000 euro suurusi lisainvesteeringuid 17 protsenti Valga-, Võru- ja Põlvamaa ettevõttetest siis alanud aastal on nende ettevõttete osakaal vaid 6 protsenti. Suuremaid investeeringuid planeerivad siiski tööstus-, põllumajandus-, ja metsandussektori ettevõtted.

Vaatamata pessimismile käibenumbrite osas ning vaoshoitusele investeerimisel, planeerivad ometi 12 protsenti Põlva-, Võru-, ja Valgamaa ettevõtetest värvata käesoleval aastal ka uusi töötajaid. Kõige stabiilsemad on Põlvamaa tööandjad, kellest koguni 92 protsenti ei plaani mingisuguseid muudatusi oma töötajate arvus, sealjuures suhtuvad sealsed VKE-d oluliselt leigemalt välistööjõu värbamisse, mida peab atraktiivseks vaid neli protsenti sealsetest ettevõtetest. Naabermaakondades küündib sama näitaja 11 protsendini.

Lõuna-Eesti ettevõtted on küllaltki avatud innovatsioonile ning oma toote- või teenuse arendamist ja ärimudeli ümbervaatamist plaanivad käesoleval aastal 71 protsenti Põlva-, Võru- ja Valgamaa küsitletutest. 39 protsenti VKE-dest on võtnud eesmärgiks arendada oma teenuseid ja tooteid ning viiendik vastanutest plaanib panustada töötajate täiendkoolitusse. Pea pool piirkonna ettevõtetest (47 protsenti) plaanib alanud aastal oma majandustegevust digitaliseerida.

Kahetsusväärsel kombel pole vastutustundliku ettevõtluse (panustamine töötajatesse ja kogukondadesse, vastutustundlik äritegevus) ning loodusressursside kasutamise põhimõtted Eesti VKE-de jaoks enam nii olulised kui varasematel aastatel ning sarnast tendentsi on märgata ka Valga-, Võru-, ja Põlvamaal.

Tagasi üles