/nginx/o/2017/10/09/7191665t1h8b44.jpg)
Euroopa Komisjon on viimaks valmis saanud esialgse kava, kuidas maksustada suuri internetihiiglasi nagu Facebook ja Google just seal riigis, kus nad parasjagu tulu teenivad.
Euroopa Liit paneb internetihiiglastele maksu peale
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
18. märts 2018, 17:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäletatavasti murti sama teema üle kõvasti pead ka Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal. Mitmed meie juhtivametnikud pidasid digimajanduse maksustamise teema pildile tõstmist lausa eesistumise suurimaks töövõiduks.
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ütles, et nad said nii Euroopa Komisjoni kui ka OECD täieliku pühendumuse. «Selleteemalised arutelud, konverentsid, seminarid, koolitused on maailmas nüüd iganädalaselt tavaline nähtus. Maailmas saadakse aru, et vanaviisi enam ei saa ja et maksud peavad majanduse arenguga kaasas käima,» märkis ta.
Tundub, et nüüd on asjaga veel samm edasi liigutud. Majandusväljaande Bloombergi kätte sattus töödokument, kust selgub, et suuri globaalseid tehnoloogiafirmasid, kes Euroopa Liidu riikides toimetavad, võib oodata tulevikus 3 protsendiline maks nende aastatulult. Maks kehtib omakorda riigis, kus ettevõtted tulu teenivad, selgub Euroopa Komisjoni memost.
Euroopa Liit on pikka aega olnud veendumusel, et praegu maksavad internetihiiglased liiga vähe makse. Eesmärk on maksu koguda riigis, kus luuakse väärtus, kuid reeglina on see väga keeruline, kuna näiteks Google’il, Amazonil või Facebookil pole kasvõi Eestis ühtegi juriidilist keha.
Praegune kavandatav 3 protsendiline maks müügitulu pealt on komisjoni hinnangul esialgne ja lühiajaline leevendus. Kõikehõlmavam pikaajaline lahendus on veel välja töötamisel.
Tulumaks hakkab kehtima Euroopas tegutsevatele ettevõtetele, mis pakuvad siinsel turul reklaamiteenuseid või müüvad kasutajate andmeid. Maksu tuleb maksta firmadel, kelle globaalne aastakäive ületab 750 miljonit eurot. Täpsed tingimused võivad veel selguda, kuna eelnõu pole veel vastu võetud.
Eelnõu vastuvõtmine nõuab kõigi 28 Euroopa Liidu liikmesriigi nõusolekut, mis saab väljaande sõnul olema keeruline kompromiss, kuna osad riigid võivad sellele vastu olla. Samuti on mitmed riigid rõhutanud, et lahendus peab hõlmama mitte ainult Euroopat, vaid tervet maailma.