Raudteelaste ametiühing: riigil on viimane aeg sekkuda, et traagilised õnnetused raudteel lõppeksid

Õnnetus Kulnal.

FOTO: Sander Ilvest

Eesti Raudteelaste Ametiühingu sõnul peab riik pärast veebruari lõpus Kulnas juhtunud rongiõnnetust kibekiiresti midagi ette võtma. Muidu ei õnnestu ka tulevikus vältida uusi inimelude kaotustega lõppevaid tragöödiaid, leidis ametiühing.

Kulna õnnetus Keila lähistel toimus 20. veebruaril kella 8.30 paiku, kui alkoholijoobes 49-aastane veokijuht ei märganud ülesõidule lähenevat rongi ning sõitis sellele külje pealt sisse. Õnnetuse tagajärjel paiskusid rööbastelt maha kaks esimest vagunit ning rongis viibinud inimesed said kergemalt vigastada.

Raudteelaste ametiühingu juht Oleg Tšubarov saatis seepeale majandusminister Kadri Simsonile murekirja. «Kahjuks ei ole see ainus ülesõidul toimunud vahejuhtum,» alustas ta, juhtides tähelepanu neli aastat tagasi Raasiku raudteeülesõidul toimunud õnnetusele, kus hukkus kaks inimest.

«Pärast seda traagilist õnnetust tegi ametiühing ettepanekud ülesõitudel selliste intsidentide ennetamiseks. Siis sellele probleemile kahjuks ametialast tähelepanu ei pööratud. Kui nüüdki ei võeta tarvitusele vajalikke abinõusid raudteede ohutu ületamise tagamiseks, ei õnnestu ka tulevikus vältida uusi inimelude kaotusega lõppevaid tragöödiaid,» ütles Tšubarov.

Ta kritiseeris teravalt seda, et Eestis tahetakse rongide liikumiskiirust tõsta 120 kilomeetrilt tunnis 160 kilomeetrini tunnis. See tähendab rongiõnnetuste kasvu ja seda esmajoones ülesõitudel, on ta veendunud. 

Seetõttu teeb ametiühing Simsonile ettepaneku luua ministeeriumi juurde Eesti raudteeülesõitudel liiklemise ohutuse tagamise komisjon, kuhu kuuluksid ministeerium, Tehniline järelevalve amet, Eesti Raudtee, Edelaraudtee, Maanteeamet ja Eesti Raudteelaste Ametiühing.

Tšubarovi hinnangul on juba praegu on hädavajalik välja töötada konkreetne tegevuskava. Seniks soovitab ta kaaluda riigil vedurimeeskondade ettepanekut paigaldada raudtee ülesõidukohtade ette lamavad politseinikud, mis võtavad sõidukite kiiruse maha ja juhivad juhtide tähelepanu ülesõidukoha lähenemisele.

«Ohutuse tagamine töökohal on tööandja uks põhilisi kohustusi. Kui miski jätkuvalt takistab raudteeohutuse tagamise käsimuse lahendamist, ei ole töötajatel töötraumade saamise oht valistatud ka tulevikus,» kirjeldas mees. «Töötaja ei pea töö ajal kokku puutuma stressi ja emotsionaalse koormusega. Tööle tulles peab ta olema kindel, et naaseb parast tööd koju pere juurde ja vastutus töötaja ohutuse tagamise eest lasub tööandjal.»

Tagasi üles