Umbkeelne juhatuse liige võib korteriühistule trahvi tuua

, Eesti Korteriühistute Liidu jurist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
alitsuse määrus nõuab, et korteriühistute juhatuse liige suudaks oma tööd teha eesti keeles.
alitsuse määrus nõuab, et korteriühistute juhatuse liige suudaks oma tööd teha eesti keeles. Foto: Tairo Lutter

Juulis jõustunud valitsuse määrus seab teiste hulgas ka korteriühistu juhatuse liikmeile ette keeleoskuse lati, mistõttu võib umbkeelne ühistu juhatus saada rahatrahvi.


Avalikele teenistujatele ja töötajaile ning füüsilisest isikust ettevõtjaile kohustusliku keeleoskustaseme kehtestanud valitsuse määrus kehtib ka korteriühistute kohta.

Määruse sihtrühma kuuluvad isikud, kes ei ole lõpetanud eesti keeles ühtegi tasemehariduse liiki – kas põhihariduse, üldkeskhariduse, põhihariduse baasil kutsekeskhariduse, põhihariduse baasil keskerihariduse või kõrghariduse.

Määrus nõuab seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingute juhatuse liikmetelt, kelleks on ka korteriühistu juhtkond, vähemalt B1-tasemel keeleoskust.

Selle kohta on juba üles kerkinud küsimus, kas määrusega on kehtestatud n-ö absoluutne nõue kõigi juhatuse liikmete suhtes või on nõue taandatav ka ühele juhatuse liikmele.

Piisab ühest oskajast


Kuivõrd ühistu liikmeskonnaga suhtlemine ei pea olema seatud ülesandeks juhatusele täies koosseisus, võib asuda seisukohale, et vähemalt ühe juhatuse liikme kaudu peab vastav nõue olema täidetud.

Kui enne määruse jõustumist olid keeleoskustasemed määratletud alg-, kesk- ja kõrgtasemega, siis määruse järgi jaotuvad tasemed vastavalt A-, B- ja C-tasemeks, millest mõlemal on omakorda kaks alamtaset nagu A1 ja A2.

Keeleoskustasemete määramisel on aluseks võetud Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed.

B1-tasemel eesti keele oskus tähendab, et keelekasutaja mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg või muu, saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse.

Samuti oskab ta koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal, kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane.

Üleminek Euroopa Nõukogu raamdokumendi keeleoskuse tasemetele selgemalt määratleda, missuguses keeleolukorras peab inimene hakkama saama ning milline on tema grammatika, sõnavara jm.

Selline lähenemine on abiks tööandjale, kes oskab tasemetunnistuse põhjal teha järeldusi, milleks selle esitanud inimene keeleliselt suuteline on. See aitab õppimist paremini eesmärgistada.

1. juulini 2008 olid erasektori töötajate keeleoskusnõuded reguleeritud valitsuse varasema määrusega, milles olid sätestatud küll eri valdkondade töötajate keeleoskusnõuded, kuid samal ajal puudusid seal miinimumnõuded mittetulundusühingu juhtorgani liikmetele.

Inspektsioon tuleb vastu


Eesti Korteriühistute Liit on korteriühistu juhatuse keeleoskusnõudeid arutanud ka keeleinspektsiooniga.

Järelevalveasutus on välja toonud, et tehes järelevalvet keeleseaduse täitmise üle, on nad soovitanud korteriühistu juhatuse liikmete tööülesanded täpsemalt selgeks teha ning määrata vähemalt üks juhatuse liige, kes valdab eesti keelt ühistuliikmetega suhtlemiseks vajalikul tasemel.

Kui selline isik on juhatuse liikmete seast määratud ja sellest on ühistu liikmeid ka teavitatud, siis sellisel juhul inspektsioon teistelt juhatuse liikmetelt järelevalve käigus eesti keele oskust ei nõua.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles