Pikaaegne talupidajate keskliidu juht: seatoetuste jagamine lõhnab korruptsiooni järele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Põrsas. Illustreeriv foto.

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) pikaaegne tegevjuht Kaul Nurm rääkis Vikerraadio saates Uudis+, et Postimehes nädala jooksul avaldatud faktidega on raske vaielda ning toetuste jagamisel on kindlasti olnud korruptiivseid ilminguid.

Nurme hinnangul olid algselt kehtestatud kompensatsioonimehhanismid asjakohased, kuid leiab, et hapuks läkski asi siis, kui 2016. aastal hakati otsustama, et millise skeemi järgi toetuseid maksma hakatakse.

«Minu teada oli olemas sektorisisene kokkulepe ning see vormistati läbi kollektiivse nõuandeorgani (Põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu ehk PMAN - toim). See moodustati 2000. aastate alguses ning seal on ümber laua erinevad erialaorganisatsioonid, kus tehakse sektorisiseseid kokkuleppeid ning seni oli see ministrile kõige tähtsam nõuandev organ,» rääkis Nurm saates.

Nurme sõnul Repinski ajal need kokkulepped enam aga ei kehtinud. «Kes oli kokkuleppija, on raske tuvastada, aga Urmas Laht on olnud jõuline ja väga aktiivne huvide eest seisja. Ta oli aktiivne juba 2015. aastal, kui esimene toetusskeem välja tuli. Tundes Repinski põllumajandusteadmiseid, on suur tõenäosus, et ta (Repinski- toim.) Lahe õhutusel need otsused ümber vaatas,» rääkis Nurm.

Nurme sõnul oli Urmas Kruuse ajal kokkulepitud skeemi näol tegemist sektorisisese kokkuleppega - teatud ettepanekud tulid ministeeriumi poolt ja neid arutati nõukogus. «Selles, et asjad ringi tehti ja neid ringitehtud otsuseid kuskil ei arutatud ega toodud nõukokku, ei saa Kruuset süüdistada. Need otsused tehti ära ja viidi ellu. Faktid on selged ning kes sellest tegevusest võitis - kõiki neid asju hinnates, pole Postimees artiklitega liiga teinud ja on püütud välja selgitada tõde,» oli Nurm seisukoht.

Nurme hämmastas praeguse põllumajandusministri Tarmo Tamme otsus luua uus paralleelne seitsmest põllumehest koosnev nõuandev nõukoda, mille esimees on Urmas Laht. 

«See, et Tamm sellise nõukogu kokku pani, näitas et Keskerakonna põllumajanduspoliitika pink on väga lühike. Ma olin rahulolematu, sest kui meil on olemas PMAN, siis miks on veel vaja organisatsiooni, mis sellest kõrgem. Kõrvaltvaatajana on selline tunne, et PMANil pole enam nõuandjana mingit rolli. Sellepärast ei saaks ma seda paralleelset nõukoda käsitleda neutraalse nõuandajana,» selgitas Nurm.

Nurme hinnangul on uues nõukojas selge huvide konflikt ning sellist sammu ta ise kindlasti teinud poleks. «Juriidiliselt võidakse ju vaielda, aga ministri käskkirjaga on nõuandvale kogule antud pädevus ja nad saavad tasu - need kaks fakti aga teevad automaatselt nendest nõuandva koja liikmetest ametiisikud, kes peavad rangelt järgima, kas neil on majanduslikke huve. Antud juhul on kõigil omad majanduslikud huvid olemas ja nad on otsesed kasusaajad põllumajanduspoliitikas,» ütles Nurm.

Tagasi üles