Balkanimaad näevad Eestiga suurt ärikoostöö potentsiaali

Väino Reinart.

FOTO: Välisministeerium

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldas Makedooniasse, Serbiasse ja Albaaniasse ärivisiidi. Kõik kolm riiki näevad Eesti ettevõtetega suurt koostööpotentsiaali.

«Kui kümme aastat tagasi polnud meil Balkani maadega üldse mingeid märkimisväärseid majandussuhteid, on nüüd jõutud juba sinnamaani, et Lääne-Balkani riikide liitumine Euroopa Liiduga saab loodetavasti lähiaastatel reaalsuseks. See tooks kindlasti kaasa ka tõsise hoo meie majandussuhetele,» ütles välisministeeriumi asekantsler Väino Reinart pressiteates.

«Täna on Balkani maade ja Eesti vaheline kaubavahetus väga tagasihoidlik. Siiski teatakse seal palju Eesti digilahendustest ja muustki. Kõikide külastatud riikide sõnum oli üks – Eesti ettevõtjatel on sealsetel turgudel mitmeid võimalusi äri laiendada,» rääkis kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

«Koostöösoovi tõestab ka Serbias Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Serbia Kaubandus-Tööstuskoja vahel sõlmitud koostöökokkulepe. Julgustan Eesti ettevõtjatel Balkani riikide võimalustega veelgi enam tutvust tegema, sest oma niši võiks seal leida pea kõik sektorid,» sõnas ta.

Makedoonia on territooriumilt natuke suurem kui pool Eestit. Kui 2015. aastal moodustas kaubavahetuse käive Eestiga 0,4 miljoni eurot, siis 2017. aastal kasvas see 6,02 miljoni euroni. 2017. aastal oli Makedoonia üldkaubavahetuses 75. kohal. Nii eksport kui import kasvasid eelkõige masinate ja seadmete väljaveo ja sisseveo suurenemise tõttu. 2018. aasta kevadest alustab Nordica lende Makedoonia populaarsesse suvituslinna Ohridi, mis kindlasti suurendab kahe riigi vahelist läbikäimist.

Serbia on kolmest külastatud riigist suurim nii pindalalt kui elanike arvult. 2016. aasta andmetel elas Serbias natuke üle 7 miljoni elaniku. Serbia on Lääne-Balkani riikide seas Eesti suurim kaubanduspartner. 2017. aastal kasvas kahe riigi vaheline kaubavahetuskäive 25 protsenti, sellega oli Serbia kaubavahetuspartnerite pingereas 59. kohal (käive ligi 13 miljonit eurot).

Albaania rahvaarv on väljarände tõttu vähenenud, olles hinnanguliselt 2,8 miljonit. 2017. aastal oli Albaania kaubavahetuspartnerite seas 76. kohal. Import Albaaniast kasvas hüppeliselt 2016.−2017. aastatel 0,1 miljonilt eurolt (2015) 5,1 miljoni euroni (2017). Impordi kasvu taga oli suuremas koguses sissetoodud tooted ja konservid vähkidest, limustest.

Äridelegatsioon külastas 12.−16. märtsil Balkani riike, kus kohtuti muuhulgas kohalike ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega. Visiidil osales kaheksa Eesti ettevõtet: Arvato Services Estonia, Aktors, Defendec, ESTALG Group, Gloria, GoSwift, Net Group ja Trustcorp.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles