/nginx/o/2017/03/24/6485377t1h82b9.jpg)
Riigikohus võttis menetlusse KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. kassatsioonkaebuse seoses Eesti Raudtee hankega Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimiseks ning jättis rahuldamata Eesti Raudtee taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks.
Riigikohus võttis neljapäeval menetlusse KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. kassatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtu otsuse peale, millega ei tühistatud Eesti Raudtee hanget Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimiseks ja mille võitis Mipro Oy pakkumus.
Tallinna halduskohus rahuldas 31. oktoobri määrusega selles asjas KMG ja AŽD Praha esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas AS-l Eesti Raudtee hankelepingu sõlmimise.
Eesti Raudtee esitas 9. märtsil riigikohtule taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks, kuid kolleegium ei nõustunud Eesti Raudtee seisukohaga, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
«Seni kuni hankelepingu sõlmimine kolmanda isikuga on võimalik, on see võimalik ka kaebajaga. Juhul, kui viivitus hankelepingu sõlmimisel tooks kaasa hankemenetluse kehtetuks tunnistamise, oleks kaebajal võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni uue hankemenetluse käigus. Esialgse õiguskaitse tühistamine, mille eesmärgiks on hankelepingu kohene sõlmimine kolmanda isikuga, muudaks seevastu kaebaja eesmärgi saavutamise võimatuks. Kolleegiumil ei ole alust kahelda kaebaja reaalses huvis hankelepingu sõlmimise vastu,» seisab riigikohtu otsuses.
Samuti ei ole praeguses menetlusstaadiumis põhjust pidada kaebust perspektiivituks. Eriti väärib kolleegiumi hinnangul tähelepanu küsimus huvide konfliktist seoses kolmanda isiku töötaja väidetava osalusega nii hankedokumentide kui ka kolmanda isiku pakkumuse ettevalmistamisel. Kolleegium märgib, et tõendamiskoormus küsimuses, kas see asjaolu mõjutas kolmanda isiku pakkumust, on hankijal ja kolmandal isikul.
Kolleegium möönab, et raudteeliikluse ohutus on oluline avalik huvi, mis saaks põhimõtteliselt üles kaaluda kaebaja õiguste rikkumise hankemenetluse käigus. Praegusel juhul ei ole hankija siiski ära näidanud sedavõrd intensiivset avaliku huvi kahjustamise ohtu, et see õigustaks esialgse õiguskaitse tühistamist, mis võiks omakorda kahjustada avalikku huvi õiguspärase hankemenetluse vastu.
Arvestades, et riigihanke esemeks olevate tööde valmimise tähtaeg on alles 2021. aasta lõpus ja ka Ühtekuuluvusfondist rahastatava projekti abikõlblikkuse periood lõppeb alles 31. augustil 2023, samuti et erakorralised avariitööd tuleb nagunii teostada väljaspool üldist raudteeliinide liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimist, ei saa tööde alguse lühiajaline hilinemine oluliselt suurendada rikete ja vigade esinemise riski ega muul viisil oluliselt kahjustada avalikku huvi.
Riigikohtu kolleegium vaatab KMG Inseneriehituse AS ja AŽD Praha s.r.o. kassatsioonkaebuse läbi lihtmenetluses. Menetlusosalistel on õigus esitada täiendavad seisukohad kassatsioonkaebuse kohta hiljemalt 22. märtsiks.
Lääne-Harju raudtee liiklusjuhtimissüsteemi moderniseerimistööd hõlmavad raudteelõike Tallinn–Keila–Paldiski, Klooga–Kloogaranna ja Keila–Riisipere ning nende liidestuskohti väliste raudteeharudega. Liiklusjuhtimissüsteemide uuendamine peaks esialgse kava kohaselt lõppema 2021. aastal.