Erametsaliit: Vakra kelgib andmetega, mida keegi veel ei tea!
Lisatud Rainer Vakra kommentaar!

Rainer Vakra.

FOTO: EERO VABAMÄGI/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti erametsaomanikke ühendav esindusorganisatsioon Erametsaliit on väga üllatunud riigikogu liikme Rainer Vakra avalduse peale, et mullu langetati Eestis 12 miljonit tihumeetrit metsa. Kuidas saab ta seda teada, kui andmeid pole veel kokku löödud, küsib liit. 

Erametsaliit alustab oma pöördumist sõnadega: Tänasest Postimehest saab lugeda, et Riigikogu keskkonnakomisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Rainer Vakra sõnul, langetati Eestis mullu 12 miljonit tihumeetrit metsa.

«Vakrale on ka teada, et tulevikus ei tohiks raiemaht ületada 10 miljonit tihumeetrit aastas ning lõpetuseks nendib riigikogulane, et metsanduse arengukava peamine teema saab olema raiemaht,» kommenteerib erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.

Ta on aga siiralt üllatunud, et kuidas üks inimene Eestis juba teab infot, mida isegi nende andmete kokkupanijad veel ei tea. «Võtsime hommikul, pärast Postimehes avaldatud uudise lugemist, esimese asjana ühendust Keskkonnaagentuuriga ja küsisime, kas raiemahu andmed on juba kokku saadud. Vastus oli eitav!»

Erametsaliit soovib saada selgitust, millistele andmetele tugineb Rainer Vakra arvamus eelmise aasta raiemahu kohta. «Olles ise mitmeid kordi rõhutanud, kui oluline on täpsetele andmetele tuginemine, ei tohiks keskkonnakomisjoni esimees endale lubada spekulatsioone,» lisas Link.

Lisaks on mehe sõnul imelik kuulda, et enne veel, kui on jõutud hakata koostama järgmise metsanduse arengukava lähteülesannet, teab keskkonnakomisjoni esimees nii uue arengukava peamist probleemi kui ka seda, milline on lahendus.

«Milleks on vaja kokku kutsuda töörühmasid ja läbi viia uuringuid, kui kõik see teadmine on juba ühes isikus olemas? Hoiaksime kokku ohtralt ametnike aega ja riigi raha, sest keskkonnakomisjoni esimees teab!» ironiseeris Link.

Vakra: andmed on õiged

Rainer Vakra ütles Postimehele, et ÜRO Durbani kliimakokkulepe järgi tohib Eesti aastane raiemaht olla aastatel 2010-2020 keskmiselt kuni 9,7 miljonit tihumeetrit ja ületava koguse puhul tuleb hakata ostma CO2 kvoote.

Vakra märkis, et lisaks on Euroopa Liidu Keskkonnaministrite Nõukogus vastu võetud LULUCF määruse järgi Eestil aastane raiemaht u 10 miljonit tihu. «Ka seda on võimalik teataval määral kompenseerida CO2 kvootide ostuga ja tootmisega, mis süsinikku seob, ent seda vaid piiratud ulatuses ja tingimustel. Euroopa Parlament hääletab seda 17.04.2018. Määrus jõustub juba mais 2018,» ütles rahvasaadik.

Lisaks on Vakra sõnul analoogne näide põlevkivisektorist, kus on ühiskondlikult kokku lepitud ja riigikogu poolt heaks kiidetud, et maksimum kaevandusmääraks on 20 miljonit tonni aastas. «Samasugust ühiskondlikku kokkulepet vajab hädasti ka metsandussektor. Ja minu hinnangul võiks see olla tõesti 10 miljoni tihumeetri juures aastas,» arvas Vakra. 

Ta tuletas meelde, et teatud organisatsioonid (sealhulgas Erametsa Liit) seisid vastu ka mullu riigikogus vastu võetud metsaseadusele, mis ei luba majandatavates metsades rohkem raiuda kui juurde kasvab.

«Kui 2016. aasta metsa raie eksperthinnang oli 11,3 tihumeetrit, siis arvestades kui palju võeti eelmisel aastal raielubasid ja mis on keskmine nende realiseerimise protsent varasematel aastatel, siis selgub, et 2017 aasta raiemaht ulatub tõepoolest ligikaudu 12 miljoni tihumeetri juurde,» selgitas Vakra. 

Tagasi üles