Kütusepetturid pannakse lühema keti otsa

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kanister.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Maksuamet saab tuleva aasta veebruarist tõhusamad tööriistad, et kütuseturul vohavate pettuste vastu võidelda.

Nimelt võttis riigikogu kolmapäeval vastu vedelkütuse seaduse muudatused, mis loovad kütusesektoris turuosalistele senisest võrdsemad konkurentsitingimused ning aitavad maksuhalduril maksupettuste mahtu vähendada, teatas rahandusministeerium

Esimene asjana hakkab maksuamet reaalajas jälgima kõiki kütusetorul toimuvaid ostu-müügitehinguid. Selle tulemusel saab maksuamet oluliselt kiiremini teha riskianalüüse ja reageerida operatiivselt riskantsetele tehingutele ja toimingutele. Täna saab maksuamet infot müügitehingute kohta vaid tagantjärele ja seega ka reageerib tihtipeale liiga hilja.

Reaalajas jälgimiseks luuakse kütuse käitlemise andmekogu. Lisaks luuakse andmekogu laoarvestuse jaoks, kuhu sisestatakse andmed kütuse hoiustamise ja liikumise kohta nii üksikus laos kui erinevate ladude vahel.

Järgmise olulise abinõuna pettuste ennetamiseks sätestatakse kütusemüüjatele tingimus, mille kohaselt võib müüa kütust vaid tagatisega kaetud koguses. Praegu on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot, mida saab teatud tingimustel vähendada. Maksupettused võivad aga ulatuda miljonitesse eurodesse ja seda raha on riigil väga keeruline hiljem tagasi saada. Tagatise nõue on mõeldud selle finantsriski maandamiseks.

Kütuse müüjatele jääb õigus taotleda tagatise vähendamist, kui müüja on kütusemüügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt kuus kuud ja tal pole maksuvõlga.

Rahandusminister Toomas Tõniste rõõmustas, et need sammud aitavad paremini võidelda kütusesektori maksupettuste vastu, parandades sellega ka ausate müüjate konkurentsivõimet ja kasvatades riigi maksutulusid.

Maksu- ja tolliameti hinnangul tegutseb kütusesektoris ligi 86 riskiga isikut ning vedelkütuse turul toimuvate maksupettuste iga-aastane maht on hinnanguliselt 50–60 miljonit eurot. Meetmete tulemusel ootab riik täiendavaks aastaseks maksulaekumiseks 12 miljonit eurot.

Tagasi üles