Tartu lähistele kavandatava tselluloositehase puhul innovatsioonist rääkida on silmakirjalik, sest tselluloosi eraldamiseks kasutatav tehnoloogia on äärmiselt ebaefektiivne ja kuulub pigem minevikku kui tulevikku, leiab Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen.
«Avalikus debatis on nimetatud Graanul Investi kui projekti vastast ja ma arvan, et see ei ole kuidagi õigustatud. Oleme seda meelt, et tööstust tuleb arendada, investorid peavad saama oma kapitaliga riskeerida, innovatsiooniga tuleb tegeleda ja ka meie metsadest tulevat puitu väärindada,» kirjutab Kirjanen Äripäeva arvamusloos.
Küll aga märgib ta, et innovatsiooniks on aga keeruline nimetada tehnoloogiat, mis on üle saja aasta vana ja kus viimane innovatsioon tehti eelmise sajandi esimeses pooles.
«Olen selles mõttes ka ettevõtjana Tartu Ülikooli prorektor Erik Puuraga nõus - tänapäeva tööstus ei saa enam eeldada, et luuakse kohalikku keskkonda kahjustav lahendus ilma selge avaliku huvita sellise negatiivse mõju talumiseks. Siinjuures tuleb arvestada mitte ainult protsessi ideaaltingimusi, vaid ka neid olukordi, kui mingi osa tehnoloogiast tõrgub,» sõnab Kirjanen.
Loe lähemalt Äripäevast.