Metsandusarutelul lahvatasid vanad kired

Eilsel metsanduse arengukava arutelul Tallinnas Kultuurikatlas tõusid esile samad vastasseisud, mis avalikkuses käivas sõnasõjas metsa raiemahu üle.

Keskkonnaminister Siim Kiisler teatas alustuseks, et tema juhitavale ministeeriumile on oluline, et keegi ei saaks oma ideoloogiat teistele peale suruda, ja kõik peavad olema valmis koostööks.

«Selleks et saaksime tulemuse ja kuna teame, et eestlased on jonnakad, teen ettepaneku, et sõnastame jonnakalt oma eesmärgiks kokkuleppimise,» lausus Kiisler, lisades, et kokkuleppele jõudmiseks tuleb üksteisega väärikalt rääkida ja üksteist kuulata.

Üks metsanduse arengukava töörühma liige, Viiratsi Saeveski juht ja metsaomanik Tõnu Ehrpais ütles eile arutelul, et viimasel ajal on ühiskonnas levinud arvamus, nagu oleks metsandusega tegelemine midagi jubedat. Enda sõnul ei lase ta end sellest heidutada.

«Metsandus on selline valdkond, kus meil on tõsiselt sotsialismiilmingud ja seda ka nooremas põlvkonnas,» lausus Ehrpais, lisades, et tema arvates on ühiskonnas selline suhtumine, nagu poleks metsaomanik mitte keegi, kuna igaüks võib erametsale panna piirangu, kaitse, rajada elektriliini või midagi muud.

Ettevõtja sõnul sõidetakse metsaomanikest lihtsalt üle. «Kuule, mees, mulle ei meeldi see, et sa teed raiet, ma tahan tulla sinna just teenima oma klientide pealt,» tõi metsatööstur näite, kuidas käituvad turismiga tegelevad inimesed.

Ehrpaisi sõnul on Eestis 100 000 metsaomanikku ja metsatööstuses 36 000 töökohta, millega see moodustab olulise osa Eesti majandusest. 

Tallinna Ülikooli vanemteadur Mihkel Kangur juhtis tähelepanu, et vähe on uuritud kuivendatud metsaalade vett. Teaduri sõnul on kohti, kus kuivendatud metsadest välja tuleva vee fosfori- ja lämmastikusisaldus ületab kolm korda normi, ja see kõik läheb Läänemerre.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimehe Kadri-Aija Viiki sõnul on metsateema viimasel ajal kirgi kütnud, kuna inimesed ei ole lihtsalt kunagi varem nii hästi elanud ja kui inimestel on kõik eluks vajalik olemas, saavad nad ka rohkem mõelda.

«Kui inimesel jääb palju aega mõtlemiseks, siis ta hakkab igasuguseid asju mõtlema,» lausus Viik.

Peale selle meenutas ta, et valimised pole kaugel ning teemad lapsed, loomad ja loodus lähevad inimestele alati korda. Viiki arvates ongi just seetõttu metsateema jälle nii populaarseks saanud. 

«Noored inimesed tahavad action’it ja kirjutada igasugust jama online’i,» võttis metsaomanikust ettevõtja Ehrpais kokku ühiskonnas metsa teemal puhkenud sõnasõja ja selgitas, et tihti ei mõista sõnavõtjad tegelikku olukorda ja neid ei huvita arvud.  

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi sõnul ollakse arengukavaga alles sellises faasis, kus ei ole midagi otsustatud ja kõigil on võimalus veel kaasa rääkida. Arengukava on tema sõnul üks võimalikest tööriistadest, kuidas leppida kokku metsast saadavate ressursside kasutamises ja selle kaitsmises. Suures plaanis on see ühiskondlik kokkulepe.

«Vaatamata sellele, et metsal on erinevad omanikud, peaks kõigil ühiskonna liikmetel olema võimalus selles kaasa rääkida,» lausus Lamp.  

Euroopa metsainstituudi asedirektori Lauri Hetemäki sõnul on Euroopa ringbiomajanduses metsanduse rolli alavääristatud ja rohkem keskendutakse põllumajandusele. Hetemäki arvates näeb Euroopa Komisjon endiselt metsa väga traditsioonilisel viisil ehk lihtsalt puidu ja paberi tootmise kohana, kuid metsa saaks kasutada ka nii tekstiili, energia kui ka plasti asematerjalide tootmiseks.

Metsapõhine biomajandus tähendakski Hetemäki sõnul seda, et taastuvat biomassi ja metsi kasutataks energia ning materjalide tootmiseks ja teenuste pakkumiseks. 

Asedirektori arvates on puit hea ja jätkusuutlik materjal ka ehituses. Kui Soomes võib puidust ehitada ka kõrgemaid hooneid, siis Poolas on endiselt keelatud rajada üle kolmekorruselisi puitmaju. Hetemäki sõnul tekitab puit vähem jäätmeid ja linnametsad vähendavad ka energiavajadust, tekitades linnas soojusefekti.

Arengukava töötatakse välja töögruppide koostöös, kuhu kuuluvad ülikoolide, MTÜde, riigiasutuste ja organisatsioonide esindajad. Lisaks kaasatakse nii Eesti kui ka välismaa teadlasi ja kõik huvilised saavad ka ise töögruppidele oma ideid saata. 

Arengukava koostamine jaguneb kahte etappi. Esimeses etapis, 2018. aastal, seatakse eesmärk arengukava koostamiseks, kirjeldatakse lahendamist vajavaid probleeme ning toimuvad töörühma kohtumised ja avalikud arutelud. Teise etapi käigus, aastatel 2019–2020, koostatakse arengukava, hinnatakse keskkonnamõjusid ning kava avalikustatakse ja kinnitatakse.