FOTOD JA VIDEO: aasta ettevõtjad on Taxify asutajad vennad Villigid, elutööpreemia sai Enn Kunila

Eile toimus Ernst & Youngi Aasta Ettevõtja pidulik galaüritus Kultuurikatlas, kus kuulutati välja nii aasta ettevõtja kui ka elutööpreemia saaja. Õhtut juhtis näitleja Tõnis Niinemets.

«Kui sa lapsena oled harjunud pianistina laval käima, siis sa tead, et laval kõige tähtsam on sisukas sõnum,» märkis üks aasta ettevõtja nominent Indrek Laul Estonia Klaverivabrikust saali astudes õhtujuhile Tõnis Niinemetsale. Tema järel saabusid ka ülejäänud nominendid ohtra tähelepanu saatel.

«On hea traditsioon kord aastas siin kokku saada ja tunnustada Eesti ettevõtjaid. Ja neid meil jagub,» märkis üritust sisse juhatades Ranno Tingas Ernst & Youngist. «Sel aastal selgub aasta ettevõtja 10. korda. Võiks küsida, mis seob omavahel Kultuurikatelt, kultuuri ja ettevõtlus. Viimase kümme aastat oleme keskendunud Eesti ärikultuuri arendamisele,» põhjendas ta.

Ernst & Youngi Eesti juht Ranno Tingas galale sissejuhatust tegemas.

FOTO: Liis Treimann

Tingase sõnul on ka ettevõtluses hakanud eduvalemid selle aja jooksul muutuma. «Tuleb armastada seda, mida sa teed. Lahendada pärisprobleeme. Järjest on kasvanud soov oma ühiskonnale tagasi anda, toetada kogukonda. Kiire kasumi teenimine on asendunud pikema ja strateegilisema vaatega,» ütles Ernst & Youngi esindaja. Just sellist omadust otsitakse tema kinnitusel ka aasta ettevõtjalt.

«Väga uhke on siin olla täna, niivõrd auväärses seltskonnas. Selja taga on üks väga võimas aasta ja üle pika aja saame rääkida väga võimsast majanduskasvust. On kasvanud ettevõtete investeeringud, kasumid, palgad,» loetles gala avasõnades tänane ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, kes leidis, et tunnustust ei ole kunagi liiga palju. «Pigem on seda vähe.»

Minister Urve Palo

FOTO: Liis Treimann

Ka märkis Palo, et on selge, et Eesti-suguse väikeriigi puhul peab üks edukas ettevõte siirduma ka välisturule. Tema sõnul ei ole nutikatest programmidest kasu, kui ei ole inimesi, kes oskaks neid kasutada. Seetõttu on suurim ressurss ühele ettevõttele just inimene.

«Inimene tuleb hommikul tööle, võtab kaasa oma mõistuse ja südame. Ja kui palju ta neid mõlemaid kasutab ettevõtte arenguks, sõltub paljuski sellest, kui motiveeritud ta on nende oskuste kasutamiseks. Ühed ettevõtted oskavad seda paremini kui teised. Ma olen täiesti kindel, et nii tänased kui eelmised võitjad kuuluvad nende esimeste hulka,» leidis minister.

Žürii nimel sõna võtnud sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ütles, et nendel inimestel, keda tema on finaalis kohanud, on tohutu töövõime. «Üks meie finalistidest ütles ka, et ka parimat saab alati paremaks muuta,» lisas ta.

Žürii nimel võttis sõna sotsiaalministeeriumi asekantsler Marika Priske.

FOTO: Liis Treimann

Ka on aasta ettevõtja finalistid suutnud Priske kinnitusel alati meeskonda koos hoida. «Väga väike voolavus. Ma tahaks ka seda saavutada, väga keeruline,» tõdes žürii esindaja. Ühtlasi märkis Priske, et tegelikult on täna mitte üks, vaid viis võitjat. «Kõik viis finalisti on seda väärt,» lausus ta veendunult.

Kui finalistide tutvustuse ajal uuris õhtujuht Tõnis Niinemets ElectorAiri juhilt Aleksei Snitsarenkolt, kuhu tema hinnangul liigub lennundus järgmise seitsme aasta jooksul, märkis mees lakooniliselt, et loodab, et siis on inimestel juba võimalik end teleporteerida.

Tõnis Niinemets uurib Aleksei Snitsarenkolt, kuhu liigub lennundus tulevikus.

FOTO: Liis Treimann

Galale saabudes sõnas sama oma unistuse osas ka üks Taxify asutajatest. «Kõik mehed räägivad täna siin teleporteerimisest,» märkis seepeale Niinemets ning saal nõustus temaga naerurõkatuse saatel.

«Indrek Laul on perfektsionist,» ütleb meeshääl Estonia Klaverivabriku videotutvustes. «Ja mida muud saakski nõuda Julliardi kooli lõpetanult (Ameerika Ühendriikides New Yorgis asuv mainekas muusikakool - toim).»

Ka žürii liige ettevõtja Reet Roos ütleb videoloos, et tänu Indrek Lauli poolt Tallinna lennujaama viidud klaverile on ta otsustanud, et tema lapsed hakkavad klaverit õppima. «See on elementaarne,» märgib Roos veendunult.

Õhtujuht Tõnis Niinemets vürtsitab õhtut hea huumoriga.

FOTO: Liis Treimann

«Indrek, see on hämmastav, kui palju on meil ühist. Mu ämm elab sinu klaverivabriku juures,» alustas Tõnis Niinemets pärast seda, kui Estonia Klaverivabriku juht lavale jõudis. «Aga et säiliks su klaveri väärikus ja au, ma ei usu, et minu lapsed hakkavad klaveritunnis käima,» lisas ta kiiresti.

Järg jõudis neljanda finalisti, Werner kohviku omanike juurde. «Vaata mind, ma söön iga päev torti. Meil on nii innovatiivsed tordid, et seal ei tule midagi [kaalus] juurde,» lausus Mattias Cafe asutaja Siim Liivamägi lavale tulles. Teine Mattias Cafe omanik, Rivo Sisas lisas, et neil on peres traditsioon, et enne praadi ei saa, kui tort on söödud.

Viiendat nominenti Taxifyd tutvustades ütles žurii liige Marika Priske, et ta on veendunud, et vennad Villigid viivad ühistranspordirevolutsiooni maailma.

Taxify asutajad vennad Villigid

FOTO: Liis Treimann

Enne auhinnasaajate välja kuulutamist esitas väikese muusikapala koolitajana tuntud Peep Vain, kes pärast etteastet ütles, et kui ta muusikast ehk ära tüdineb, võtab ette luuletamise. 

Peep Vain musitseerimas

FOTO: Liis Treimann

«Ta on inimene, keda me kõik väga hästi teame ja tunneme. Ma ei tea, kas ta hommikul silmi lahti tehes vaatab betoonlage või võtab tunde Estonia klaveri taga. Või tellib Taxifyga takso. Aga ma tean, et tema ettevõtted annavad tööd tuhandetele inimestele,» ütles elutööpreemia saajat sisse juhatades rahandusminister Toomas Tõniste.

«Ta on mees, kes pole üksnes ettevõtja, vaid inimene, kes on panustab palju Eesti kultuuri. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et ta on mees, kes on meile kõigile eeskujuks,» lisas Tõniste. Seekordne elutööpreemia anti ettevõtja ja kunstimetseen Enn Kunilale, kes sai viimati, 2017. aastal ka Postimehe kultuuriveduri tiitli.

Elutööpreemia sai Enn Kunila

FOTO: Liis Treimann

«Ma väga tänan kolleege, kellega on olnud lust ja rõõm koos töötada. Mulle elus meeldib hirmsasti, kui peaks valima ühe sõna, siis see oleks pühendumine. Ilma pühendumiseta ei oleks midagi - ei oleks maailma tasemel Eesti kunsti, ei ole kohati maailmatasemel Eesti ettevõtlust. Soovitan kõigile: pühenduge veel rohkem, siis on Eesti veel parem ja veel kaunim,» ütles auhinda vastu võttes Enn Kunila.

Selleaastase aasta ettevõtja välja kuulutamise au sai endale Eesti Aasta Ettevõtja 2008 Jaan Puusaag. «Minu jaoks on pinge maas juba kümme aastat. Ja nagu ettevõtja ütleb: eilne saavutus on tänane norm. Normaalne!» meenutas Puusaag, mida auhind talle täna kümme aastat tagasi saadud ahihind tähendab.

Auhinna saaja nime tõi kohale eelmisel aastal Eesti parimaks ettevõtteks tunnistatud Cleveroni droon. «Daamid ja härrad, aasta ettevõtjad on vennad Villigid!» sõnas Jaan Puusaag võitja nime välja hüüdes.

Markus Villig (hoiab auhinda käes) ja selfi auhinna saajaga.

FOTO: Liis Treimann

Ernst & Youngi Eesti Aasta Ettevõtja konkursi finalistide hulgas oli tänavu üheksa ettevõtjat, kes esindavad viit äriühingut.

Aasta Ettevõtja finalistid sel aastal olid:

  • Aleksei Snitsarenko (Electroair OÜ)
  • Indrek Laul (Estonia Klaverivabrik AS)
  • Jaan Luts ja Vallot Mangus (OÜ TMB Element)
  • Joel Ostrat, Siim Liivamägi ja Rivo Sisas (Mattias Cafe OÜ)
  • Martin Villig ja Markus Villig (Taxify OÜ)

Elutööpreemiaga tõstetakse esile ettevõtjat, kes on andnud oma sisulise ja pikaajalise panuse Eesti majandusarengusse.

AASTA ETTEVÕTJA FINALISTIDE TUTVUSTUS

Aleksei Snitsarenko (Electroair OÜ)

ElectroAir OÜ tegutseb kosmose- ja lennundusvaldkonnas ning toodab kõikvõimalikele õhusõidukitele maapealseks teenindamiseks toiteallikad, varuosi ja lisavahendid. Ettevõtte asutati 12 aastat tagasi ning täna on nende klientide hulgas näiteks Lufthansa ja Airbus Group.

Aleksei Snitsarenko

Liis Treimann

Asutaja Aleksei Snitsarenko huvi lennunduse vastu sai alguse juba kodust. «Minu vanemad lõpetasid Leningradi Lennunduse Aparaadiehituse Instituudi ja olid lennukitesse paigaldatava seadmestiku arendajad,» kirjeldas ta.

2010. aasta oli ElectroAiri jaoks murdeline, kuna käive tõusis nullist poole miljoni euroni. 2013. aastal kolis ettevõte juba uude 2000-ruutmeetri suurusesse tehasesse. 2017. aasta alguses ehitati hoone teine osa, mis on mõeldud spetsialiseeritud automatiseeritud diiselgeneraatorite tootmiseks.

Loe edasi siit.

--

Indrek Laul (Estonia Klaverivabrik AS)

Ilmselt paljudelegi üllatuslikult on Estonia klaver suurima läbimüügiga Euroopa klaver Ameerikas. Pea igas kuus läheb Kalamajast, kus Estonia Klaverivabrik asub, üle Atlandi teele konteineritäis klavereid.

Indrek Laul

LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Kas kujutate ette, et mingi kaubagrupi Euroopa suurim eksportöör Ameerika Ühendriikidesse on Eesti ettevõte? Ilmselt mitte. Aga nii see on – Estonia klaver on suurima läbimüügiga Euroopa klaver Ameerikas. Pea igas kuus läheb Kalamajast, kus Estonia Klaverivabrik asub, üle Atlandi teele konteineritäis klavereid.

Indrek Laulu sõnul on USA turu valik teadlik otsus ja 90 protsenti ettevõtte toodangust läheb sinna. Kokku on läinud teisele poole Atlandi ookeani umbes 3500 klaverit. «See on klaverite müügiks väga hea koht ja väga suur turg. Me oleme teinud otsuse, et püüame teha ühes kohas oma nime tuntuks ja suunata sinna kogu energia. Mitte olla killustatud mitme turu peale,» toonitas Laul.

Loe edasi siit.

--

Jaan Luts ja Vallot Mangus (OÜ TMB Element)

Tartlased Vallot Mangus ja Jaan Luts mängivad siinses ehitusäris justkui statistirolli, kuid nüüd asuvad nad Tartu betoondetailide tootjaga TMB kordama Tallinki edulugu, haarates olulise positsiooni Läänemere mõlemal kaldal.

Vasakult: Jaan Luts ja Vallot Mangus koos õhtujuhi Tõnis Niinemetsaga.

Liis Treimann

Betoonelementide tootja kuulub ehitusäri toitumisahelas nii tagasihoidlikule positsioonile, et Mangust ja Lutsu ei kutsuta tavaliselt isegi objektide avaüritustele. Seda vaatamata asjaolule, et objekti maksumusest võib just TMBs valminud betoonelementide osa ulatuda viiendikuni kogumaksumusest.

TMB lööb läbi just keeruliste ehitusobjektide puhul, kus tuleb kasutada palju inimtööjõudu. Kuna Rootsis kohalikke nn platsimehi võtta ei ole, palkab TMB mehed Eestist ja Lätist, et need kohale toodud paneelid ka kokku monteeriks.

Põhjamaadesse laienemine on TMB-le lausa saatusliku tähtsusega, sest tänu ekspordile on ettevõte saavutanud sõltumatuse kohalike peatöövõtjate hinnasurvest. Soome tehase sõbralik ülevõtmine aitas aga kaasa kogu ettevõtte arengule.

Loe edasi siit.

--

Joel Ostrat, Siim Liivamägi ja Rivo Sisas (Mattias Cafe OÜ)

Tartus Ülikooli tänaval asuv Werneri kohvik ei ole kellelegi võõras. Väikestest Werneri keldri katakombidest välja kasvanud Gustavi kookidest on juba saanud oluline osa eestlaste peolauast ja lähiajal plaanitakse siseneda ka välismaa turule.

Mattias Cafe asutajad saabumas galale

Liis Treimann

Werneri omanikfirma Mattias Cafe omanikud Joel Ostrat, Siim Liivamägi ja Rivo Sisas on 13 aasta jooksul ehitanud väikesest kohvikust Ülikooli tänaval suure toitlustusimpeeriumi, mis tegeleb nii kookide kui valmistoidu valmistamisega.

Nii Gustavi koogid kui ka Joel Ostrati valmistoidud on algusest peale olnud ühe konkreetse põhimõttega – pakkuda kliendile kvaliteetsest toorainest valmistatud kvaliteetset toitu, isegi kui see maksab veidi rohkem kui teised turul olevad tooted.

Loe edasi siit.

--

Martin Villig ja Markus Villig (Taxify OÜ)

Juba poisikesepõlvest alates on neid mehi saatnud vastupandamatu soov teha midagi uut, uudishimu on nende teine nimi – ning nagu viimased ajad on näidanud, siis on nende jagamismajanduse lipulaeva Taxify'id saatmas ka üleilmne edu.

Vennad Martin ja Markus Villig koos õhtujuhi Tõnis Niinemetsaga pärast galale saabumist

Liis Treimann

«Oleme täna oma valdkonnas maailma kõige kiiremini kasvav ettevõte,» tõdeb Markus Villig peamist. Vendade Markuse (24) ja Martini (39) Taxify on asutatud alles aastal 2013, kuid on saanud juba iseenesestmõistetavalt peamiseks taksotellimise lahenduseks nii Eestis kui lõunanaabrite juures.

Nüüdseks on Hiina transpordigigandi Digi Chuxingi investeeringu toel juba 22 riigi 36 linna sellised, kuhu reisides tasub Taxify äpp mobiilis käima tõmmata. Pariis, Kaplinn, Melbourne, Bagdad, Kanada – haare on tõesti üleilmne ning kõigi kontorite peale kokku on palgatud tänase seisuga juba üle 400 töötaja, neile lisanduvad tuhanded ja tuhandeid teenust pakkuvad juhid.

Loe edasi siit.

Loe ka neid

Tagasi üles