Uuring: neil ametikohtadel on olnud kiireim palgatõus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kassapidaja

FOTO: Mihkel Maripuu

CVKeskus.ee ja palgainfo agentuuri tööturu-uuringu tulemustest nähtub, et levinud ametikohtade võrdluses on klienditeenindajate palgatasemed kasvanud neli korda kiiremini kui müügijuhtide ja kaks korda kiiremini kui õpetajate palgad. 
 

Levinud ametikohtade võrdluses on kõige kiiremini kasvanud klienditeenindajate ja autojuhtide palgatasemed. Klienditeenindajate brutopalga mediaan kerkis 704 eurole ja autojuhtidel 900 eurole.

Kiirelt on kasvanud ka raamatupidajate palk, kus brutopalga mediaan on 1533 eurot. Tarkvara arendajate brutopalk ületab küll 2000 euro piiri (2185 eurot), kuid palgamediaan on aasta võrdluses pisut langenud.

«Nõudlus töökäte järele on kasvanud pea kõikides valdkondades, mis suurendab ka palgasurvet,» kommenteeris tulemusi CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

«2018. aastal avaldatud tööpakkumisi analüüsides näeme, et mitmetel ametikohtadel on avalikult pakutav palgalagi (kõrgeim palk, mida tööpakkumisel avalikult pakutakse) brutopalga mediaanist kõrgemal. See viitab asjaolule, et tööandjad proovivad töötajaid üle meelitada ametiala keskmisest kõrgema palgaga. Eriti tugevalt on taolist palgasurvet märgata müügi- ja IT-sektoris, kus näiteks tarkvara arendajatele on tööandjad valmis pakkuma 2966-eurost brutokuupalka, kuigi ametiala brutopalga mediaan on tunduvalt madalam ja moodustab 2185 eurot.»

Müügitöötajate kiire palgatõus tööjõupuudust ei leevenda.

«Müügi- ja teenindustöötajate palkasid on surunud üles poole alampalga tõus. Samuti on seda mõjutanud terav tööjõupuudus kaubanduses ja teeninduses,» kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

«Uuringu tulemused näitavad, et võrreldes teiste töötajatega, tulevad müügi- ja teenindustöötajad oma töötasuga kehvemini toime ja on tööturul aktiivsemad. Kui töötaja poolt saadav palga suurus ei taga piisavalt head toimetulekut, on ka tema lojaalsust tööandjal keerulisem kujundada ja veidi kõrgem palk meelitab töökohta vahetama,» lisas Kadri Seeder.

«Olukorra paranemist tööjõu osas ei ole müügi- ja teenindussektoris lähimal ajal ette näha ning seda ei parandaks ilmselt ka kiirem palgatõus – noored tööturule sisenejad on nõus ehk ajutiselt seda tööd tegema, kuid pikemas perspektiivis nähakse ennast siiski teistes ametites. Välismaalt tulijate palkamist takistab aga eesti keele oskuse nõue. Vahetustega töö, sh nädalavahetustel ja õhtusel ajal töötamine, piirab omakorda potentsiaalsete töötajate leidmist lastevanemate hulgast,» lisas Kadri Seeder.

FOTO: CVKESKUS

Tagasi üles