Peeter Koppel: säästutrendist saab ärimeeste meepott
12. märts 2018, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üha kasvav hulk kaasaja tippjuhtidest ja investoritest näeb jätkusuutliku arengu trendis mitte riskielementi vaid uusi terendavaid ärivõimalusi, leiab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel panga ülevaates SEB Investment Outlook.
«Investori jaoks on lisaks paremale maailmale ka oluline see, et jätkusuutlikkus ja säästev areng on trendid. Trend on omakorda investori suurim sõber,» ütleb Koppel.
Ta toob ka konkreetsemaid näiteid elektriautode tõusvast ärist, metallitööstusest ja plastjäätmete ängist kogu planeedil ning nendega haakuvatest kõrvaläridest.
Näiteks pakub elektriautode valdkond kaasalöömise võimalust konsultatsioonifirmadele nagu Sweden ÅF, kes teevad koostööd mitme Hiina autotootjaga, et arendamaks uusi elektriautode mudeleid.
Rootsis asuv kaevandus- ja sulatusettevõte Boliden märgib aga, et nende vasekaevandused saavad kasvavast vasetarbimisest suurt kasu, kui maailm liigub elektriautode poole.
Seda osalt seetõttu, et elektriautodes on märkimisväärselt kõrgem vasesisaldus kui tavapärastes sisepõlemismootoritega autodes, kuid ka seetõttu, et elektriautode leviku kasvades tuleb märkimisväärselt laiendada ka elektrivõrgu infrastruktuuri. See nõuab suuri vasekoguseid.
Mis puutub metallitööstusesse, siis märgib Koppel, et Boliden on investeerinud suuri summasid oma sulatustehastesse eraldamaks keskkonnale ohtlikud heitmed. See omakorda võimaldab ettevõttel kasutada odavamaid, suhteliselt madala kvaliteediga ebapuhtaid metallikontsentraate, sest heitmed suudetakse siduda.
Alumiiniumitootja Norsk Hydro on aga uhke oma Norras Karmøys asuva tehase üle. «Räägitakse, et see olevat omataoliste seas kõige energia- ja heitme tõhusam ettevõte maailmas, mis on oluline samm ettevõtte strateegias saavutada 2020. aastaks CO2-neutraalne äritegevus,» kirjutab Koppel.
Plastist tuleneva reostuse osas märgib Koppel, et plast moodustab tervelt 84 protsenti kogu Euroopa randades olevast prügist. Praegu ulatub maailma meredes leiduv plastijäätmete mass ühe viiendikuni kalavarude massist.
«Isegi Euroopas on ringlusse võtuks kogutud plastijäätmete osakaal ainult 30% ning selle aastani eksporditi suur osa sellest Hiina ümbersulatamiseks,» märgib Koppel.
Samas on tarbijad hakanud tema väitel ise võitlema plastist tuleneva reostuse vastu ja see loob olulisi ärivõimalusi paljudele Põhjamaade ettevõtetele, kes pakuvad plasti asemel teistest materjalidest valmistatud tooteid.
Hiljuti teatas näiteks McDonalds, et alates 2019. aastast loobub ta plasttopside kasutamisest kõikidel oma turgudel. Soome pakendispetsialisti Huhtamäki jaoks, kes tarnib plasttopse ja muid pakendeid kiirtoidukettidele kogu maailmas (v.a USAsse), ei olnud see teade üllatuseks.
Huhtamäki tarnib oma klientidele nii plast- kui ka papp- ja paberpakendeid ning näeb kogu maailmas selget tendentsi paberi eelistamise suunas plasti asemel.
«Loomulikult saavad sellest tendentsist kasu taastuvtoorainetest pakkematerjalide valmistajad nagu BillerudKorsnäs, Stora Enso ja Metsä Board – plastpudelite asemel vedelikupakendite kartong, plasti asemel paberkotid, vahtplasti asemel puidukiust valmistatud kandikud jne,» lisab Koppel. «Paberi- ja tselluloositööstuse seadmete allhankijad, nende hulgas Valmet, räägivad, et nad ei ole veel näinud selle tendentsi erilist mõju oma tellimustele, kuid nad jälgivad arenguid suure huviga. Ilmselgelt on olukorras, kus üsna suur osa plastpakenditest tuleb vahetada taastuvmaterjalidest alternatiivide vastu, vaja palju uusi masinaid papi ja paberkottide valmistamiseks.»
Mis puutub investoritesse, siis nende seas on jätkusuutlikkuse alane töö olnud Koppeli sõnul päevakorras juba pikka aega, kuid nagu kogu meie ühiskonnas tervikuna, on suurem tähelepanu tekkinud viimastel aastatel − seda nii ettevõtete strateegiates kui ka tootevalikus, mida klientidele pakutakse.